Eesti uudised

Mis juhtub, kui vanemad ei oska lapsele nime panna? (20)

Juhan Mellik, 4. juuni 2019, 09:47
ÕNNEPALEE: Alguses abiellu, siis pane lapsele nimi. Nõnda on mugavam. Foto: Alar Truu
Eestlased on vastsündinute registreerimisel agarad, sest nime panemisest sõltuvad nii mõnedki soodustused. Enamasti ei teki selle käigus ka tülisid – kui peakski tekkima, siis ristib maimukese omavalitsus. 

Vanemad on siiski huvitatud eri toetuste taotlemisest. „Lapsega soovitakse minna perearsti juurde, panna ta lasteaiajärjekorda,“ loetleb siseministeeriumi rahvastiku osakonna toimingute nõunik Karin Saan põhjusi, mis ajendavad vanemaid oma järeltulijaid esimesel võimalusel kirja panema. Üksikud vastupidised juhtumid on pigem seotud vanema tervisliku olukorraga.

Seadus näeb ette, et lapse sünd tuleb registreerida tema esimese elukuu jooksul. Mõjuval põhjusel on võimalik seda aega pikendada kahe kuuni. Kui laps on toodud perekonnaseisuametisse, tuleb talle ka nimi panna, mis aga vahel võib kulgeda konarlikult. Saan ütleb, et ta pole veel kuulnud, et vanemad poleks jõudnud nimes kokkuleppele. Küsimärk võib tekkida, kui nimi on natuke liiga võõrapärane.

„Me ei nimetaks seda nime tagasilükkamiseks, vaid võetakse aega selle sobivuse kaalumiseks,“ räägib Saan. Näiteks kui tegu on võõrkeelse eesnimega, peab selline nimi olema ka vastavas riigis kasutusel. Nii vanemad kui ka amet uurivad eri allikaid. „Kui leitakse usaldusväärne tõestus, siis saavad vanemad lapsele soovitud nime panna,“ lausub Saan. Et nimi üldse ei sobi, võib ette tulla kord kuus või veelgi harvem.

Üheainsa korra on viimaste aastate jooksul vanemad siiski nii tülli pööranud, et nime pidi lõpuks panema omavalitsus. Otsuses püüti Saani sõnul lähtuda lapse huvidest ning konkreetse vaidluse asjaoludest. Et aga säärased juhused on enam kui haruldased, siis mingeid niinimetatud stampnimesid ametil varuks ei ole. Ei maksa karta, et vanemate otsustusvõimetuse korral ristitaks uus ilmakodanik automaatselt Malleks või Madiseks.

Nime registreerimisel on eelis abielus vanematel. Siis piisab ka sellest, kui kohale tuleb vaid üks osapool, kuid nime panemiseks peab ta kaasa võtma ka abikaasa kirjaliku nõusoleku. Kui tõendit kaasas pole, võib ametnik paluda, et üks abikaasa helistaks teisele ning ulataks telefoni töötaja kätte – siis saab ta kontrollida, kas vanemad on ikka nime suhtes ühel meelel. Selline nõusoleku andmine tuleb protokollida.  

Mis saab siis, kui mees valib hoopis kellegi sõbranna numbri, kes siis ametnikule kinnitab: jah, ma tahan tõepoolest panna pojale nimeks Christopher-Robin? Ning ametlikul naisel on pärast nutuvõru suu ümber? Saani sõnul pole nõnda kunagi juhtunud. Teoreetiliselt võib petta saanud vanem pöörduda omavalitsuse poole, kus sünd registreeriti. „Saab paluda menetluse uuendamist või siis pöörduda vaidega siseministeeriumi või halduskohtu poole.“

Kas võib aga juhtuda, et kusagil metsatalus elab mõni riigi jaoks nähtamatu lapsuke? „Seda ei saa välistada, üksikuid juhtumeid on olnud,“ lausub Saan.

20 KOMMENTAARI

m
mamma 4. juuni 2019, 11:34
tunnen kaasa lapsele nimega Christopher Ashley
t
Täiesti tavalise eesti nimega Pionss 4. juuni 2019, 11:22
Islandi edukuses ei kahtle keegi, ja seal on olemas kohustuslik nimekiri nimedest, mida võib valida. Vaid väga erakordsel põhjusel võib valida muu ime...
(loe edasi)
Loe kõiki (20)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee