PIMEDUS ON TERVISE PANT: Eaka siidilipu kõige suurem vaenlane on valgus, sellepärast on lipusaal hämar, ütleb ERMi konserveerimisosakonna juhataja Kristiina Piirisild.Foto: Aldo Luud
Asso Ladva 3. juuni 2019 22:30
„Järgmise 100 aasta jooksul ei juhtu Eesti esimese lipuga kindlasti mitte midagi halba. Ilmselt püsib ta ka 500 aastat, küsimus on, kui palju teda mingil hetkel eksponeerida saab,“ ütleb Eesti Rahva Muuseumi konserveerimisosakonna juhataja Kristiina Piirisild muuseumi kõige kindlama vitriini juures, kus on vaatamiseks välja pandud see kõige-kõige esimene Eesti rahvuslipp.

„Järgmise 100 aasta jooksul ei juhtu Eesti esimese lipuga kindlasti mitte midagi halba. Ilmselt püsib ta ka 500 aastat, küsimus on, kui palju teda mingil hetkel eksponeerida saab,“ ütleb Eesti Rahva Muuseumi konserveerimisosakonna juhataja Kristiina Piirisild muuseumi kõige kindlama vitriini juures, kus on vaatamiseks välja pandud see kõige-kõige esimene Eesti rahvuslipp.

Vitriinil on mitme millimeetri paksune topeltklaas – et keegi kurjade kavatsustega või lihtsalt segane tegelane ei saaks 135aastasele lipule happe või kirvega ligi. Paks klaas kindlustab vanale kangale sobiva mikrokliima, eraldi kliimaseade hoiab vitriinis ühtlast õhuniiskust. Avada tohib klaaskasti ainult Eesti Üliõpilaste Seltsi esindaja juuresolekul, sest lipp kuulub endiselt EÜSile, muuseumis on see ainult hoiul.

Kontrollitud keskkond

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad