Algselt pidid arheoloogid YIT ehituse arendataval Jahu 6 krundil tegema vaid üldisi jälgimistöid. Ootused ajaloolisteks leidudeks olid madalad, kuna krundil paiknesid viimaste sajandite jooksul mitmed erinevad hooned ehk eeldatavasti olid keskaegse elutegevuse jäljed hävinud. Oma eksimusest saadi aru piltlikult öeldes esimese labidatäiega. 11 kuuga kaevati hoolikalt läbi 5000 ruutmeetrit ja tulemused on enneolematud ning annavad uurijatele tööd aastateks.

Värske muinsuskaitse aastaraamat selgitab, miks maa alt välja tulnud prügila oli ootamatu. Nimelt oli Tallinnas tavapärane, et linnamüüride vahel tekkinud prügi ja väljaheited veeti linnalähedastele põldudele väetiseks laiali. Need jäätmed, mis ei kõdunenud, leidsid rakendust kaitserajatiste ehitamisel. Praeguse Jahu tänava piirkonda loodi 15. sajandi teisel veerandil aga konkreetne prügila.

Prügimäeks leidu nimetada ei saa, sest praht veeti looduslikku nõkku – ajaloolased spekuleerivad, et äkki just nõo tasandamise eesmärgil. Igatahes on nende jaoks tegu tõelise kullaauguga, mis annab aimu elust Tallinnas 15. sajandi keskpaigas. „Et leitu ei ole veel täies ulatuses inventeeritud, saab esitada ainult esialgse üldistuse, kuid seegi on muljetavaldav,“ kirjutavad teadurid raamatus.

Kokku tuli maa alt välja üle 20 000 leiu, mis on arheoloogide hinnangul kindlasti Eesti ja ilmselt ka lähimaade suurim hiliskeskaegne leid. Sellega kirjutati ümber vähemalt vähesel määral Eesti ajalugu – näiteks avastati Läänemere põhjaosa esimene teadaolev pesukäsn – ja sai ohtralt lisa juba varasem info. „Näiteks palverännumärke teati Eestis siiani 20, nüüd lisandus sellele kollektsioonile üle 30 märgi,“ selgitavad arheoloogid.

Uskumatult hästi olid säilinud prügilast leitud tekstiilitükid, leiti ohtralt puit- ja nahaleide, ehteid ja rõivakaunistusi ning ka paar kuldsõrmust ja üks -münt. See tähendab, et siis, kui krundile kerkinud elumajades elavad sees juba värsked kalamaja hipsterid, uurivad teadurid ikka platsilt leitut. „Tööd jagub aastateks,“ nendivad nood.

Artikkel on kirjutatud teksti põhjal, mis avaldati „Muinsuskaitse aastaraamatus 2018“.