Poliitika

Ligi Helmele: me ei taha ministrilt kuulda koerana haukumist, vaid reaalseid vastuseid (195)

Johanna-Kadri Kuusk, 3. juuni 2019, 14:47
Kuvatõmmis otseülekandestFoto: Riigikogu
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon võttis avalikul istungil üksipulgi läbi Eesti idapiiri ehitamise murekohad ja analüüsib riigikontrolli etteheiteid piiriprojekti kohta. Istungile on kutsutud ka siseminister Mart Helme, kellel läks komisjoni esimehe Jürgen Ligiga tuliseks sõnavahetuseks.

Erikomisjoni esimees Jürgen Ligi märkis, et avalikkust vapustavad sündmused toovad riigivalitsemisse paratamatult järsult teemasid, mis on läbi töötamata, kuid millega tuleb siiski kiiresti tegeleda. „Enne Eston Kohveri röövimist ei olnud kallid piirirajatised Siseministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti ega teiste ametkondade prioriteet ning neid ei peetud enne piirilepingut ka tingimata sobivaks. Seepärast on pärast juhtunut mõistetav suurte valearvestuste risk,“ tõi Ligi välja ja lisas, et komisjon proovib istungiga murekohtadest aru saada.

Lisaks siseministrile on istungile kutsutud politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor Elmar Vaher ning Siseministeeriumi ja Riigikontrolli esindajad.

Mure raha ja väheste varuplaanide pärast

Riigikontrolör Janar Holm tegi ülevaate riigikontrolli murepunktidest. Kokku on neid tema sõnul kolm. Esiteks on küsimus investeerimiskulus, mis praeguste arvutuste järgi on küll 250,3 miljonit eurot, kuid mis võib kasvada veel suuremaks, kas näiteks teedeehituse või loodushoiu näol. Veel oli küsimus ülalpidamise kulud, milleks riigikontroll peab 15-16 miljonit eurot aastas. Lisaks raha paigutamisele tunneb riigikontroll muret ka selle pärast, et uue valitsuse ajal ei ole välja toodud piisavalt alternatiive juhuks, kui praegune projekt liiva jookseb.

Holm kinnitas hiljem, et riigikontrolli soov ei ole poliitikasse sekkuda. „Meie küsimus on selles, et kui meil on näiteks 150 või 200 miljonit, siis mis saab? Muidugi peab riigipiiri turvaliseks tegema, aga kui raha ei ole, kas siis jääb ehitamata või on mingid alternatiivid?“

Siseministri sõnul peaks lahendus selguma paari nädalaga

Siseminister Mart Helme sõnas, et riigi eelarvestrateegias (RES) ei ole piiri ehitamisel selgetest summadest räägitud ja seega ei saa temagi praegu ühtegi numbrit öelda. „Oleme istunud koos ja arutanud, milliste lahenduste ja rahadega edasi minna. Oleme proovinud leida odavamaid lahendusi. Töö käib praegu, aga ma ei nimeta mitte mingeid summasid,“ kommenteeris siseminister. Helme sõnas, et lähinädalate jooksul peaks selguma, mis riigipiiri ehitamisest saab. Kõige tõenäolisemaks peab minister seda, et kolmikpunktist kuni Luhamaa piiripunktini ehitatakse piir praeguse plaani järgi välja ja siis ülejäänud piirile leitakse mõni muu lahendus. 

„Küsimus on selles, kui palju me teeme juurdepääsuteid? Kui palju ja millal sinna seiretehnika saabub? Kas ehitame sinna soo peale rasketehnikat taluva tee, mis on väga kulukas? Siin on palju logistilisi ja tehnilisi küsimusi. Need, kes on kutsutud seda ehitama, peavad saama ka kindluse, et see, mida neid on kutsutud ehitama, ei jääks mingil hetkel niisama seisma,“ vastas Helme.

Politsei: piir peab tulema igale poole

PPA peadirektor Elmar Vaher toonitas, et nemad ei ole välja mõelnud kohta, kuhu piir ehitada, vaid selle on väga selgelt määranud riik. „Tegemist on väga käänulise ja looduslikult keerulise kohaga,“ sõnas Vaher ja tõi näiteid, kus ebaseaduslikud piiriületajad kinni pidanud piirivalve on nõutu, sest ei ole võimalik selgeks teha, kust nad täpselt piiri ületasid. „See näitab, et me ei kontrolli oma piiri ja me ei tea, mis meie piiril toimub,“ ütles ta.

Vaher jutustas, et 2015. aastal polnud kellelgi täpset arusaama sellest, mida see piir oma maastikuga endast kujutab. Välishindajad olid PPA ja projekteerijaks tellitud Nordeconi lahendused heaks kiitnud. „Kõik olid seda meelt, et see on adekvaatne nii ehituse kui ka piirivalve vaatepunktidest. Piirivalvurid said ülesandeks kirjutada, kuidas peaks piir olema valvatud. Paraku on nii, et piiriületamist toimub igal pool ja meil ei ole valikut öelda, et me saame jätta kuhugi piiri ehitamata,“ märkis Vaher ja lisas, et piiri ehitamisel on oline küsimus selles, mis mahus jaotada töö tehnoloogia ja inimeste vahel ära, sest tehnika läheb aina odavamaks, samas inimtööjõud kallimaks.

Tuline sõnavahetus Ligi ja Helme vahel

Mart Helme selgitas, et kuna seiretehnika täiustub ja odavneb, siis saab selle arvelt piirikuludes kokku hoida. Jürgen Ligi käis ministrile peale, et ta ütleks kindla riigi eelarvestrateegiasse kirja pandud numbri, mida Helme ei osanud öelda. „Raha on asi, mida on alati võimalik leida. See eelarvepoliitika, mis on välja kujunenud ei ole mõistlik ja sellepärast olemegi olukorras, kus meil on alati raha puudu. Sellepärast me ei olegi kirjutanud neid asju RESi ,et me saaksime siis jooksvalt vaadata,“ vastas Helme ja selgitas, et riigis peab ikkagi olema olukord, kus poliitikud juhivad ametnikke mitte vastupidi.

Jürgen Ligi vastas, et üldiselt see komisjon ei taha, et minister tuleks koerana haukuma, vaid vastab rahaga seotud küsimustele. „Ma olin valmis sind kaitsma. Me ei võitle siin valijate eest, me proovime aru saada, kas raha kasutamine on jätkusuutlik,“ sõnas Ligi.

„Lugupeetud Jürgen Ligi, kui sa ei taha, et ma sind löön, sõnadega, siis ära torgi,“ salvas Helme vastu ja märkis, et minister ei ole raamatupidaja, kes peaks oskama peast mingit summat öelda. „Me ei ole sinna [RESi- toim.] kirjutanud ühtegi numbrit, et me ei oleks pärast hädas,“  sõnas Helme.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee