Eesti uudised

Lauri Vahtre: salapärase välimuse taga oli peidus esmaklassiline mõistus

Tõnis Lukas: Mart Nutt oli väga terane inimene, aga ta ei olnud kuivik (4)

Asso Ladva, 2. juuni 2019, 23:32
RIIGIKOGU TÖÖ SOBIS Töö riigikogus sobis Mart Nutile, ütleb Tõnis Lukas. „Ta ei olnud veoautokastist kõnepidaja tüüp, kuigi selliseid inimesi on ka vaja. Talle meeldis asjadega süvitsi minna.“
Pühapäeva hommikul lahkus ootamatu terviserikke tõttu meie seast  poliitik, ajaloolane ja Eesti staažikaim riigikogu liige Mart Nutt.

Mart Nutt sündis 21. märtsil 1962. aastal. Ta lõpetas Tallinna 10. keskkooli ja Tartu ülikooli ajalooteaduskonna. 2011. aastal kaitses ta Tallinna tehnikaülikoolis doktoritöö, mille teemaks oli Eesti parlamendi välissuhtluse kujunemine. Ta kuulus 1989. aastal asutatud sõltumatu noorteühenduse Res Publica asutajate sekka, järgmisel aastal asutas ta koos mõttekaaslastega Vabariiklaste Koonderakonna. Nutt oli erakond Isamaa liige selle asutamisest saati ning nagu ütleb Tõnis Lukas, oli ta üks „kampsunitest“, kes andis Isamaale tema näo.

Tõnis Lukas: Nutile sobis töö riigikogus

Samal teemal

„Mart tegi kõike süvitsi, esmalt etnoloogina ja hiljem poliitikuna, ta ei olnud mitte kunagi pinnapealne, ta oli vaieldamatu ekspert,“ ütleb Nuti eakaaslane ja erakonnakaaslane, praegune kultuuriminister Tõnis Lukas.

„Ta armastas elada värvikalt,“ jätkab Lukas. „Kui ta kuskile reisis, siis huvitas teda sealse rahva keel, kultuur, köök, kombed. Samamoodi pidas ta oluliseks eestlaste kommete ja eestluse püsimist. Ta oli enda jaoks kinnitanud mitmekesisuse ja paljususe põhimõtte, ehkki tavapäraselt nimetatakse seda loodusest või vähemustest rääkides.“

Lukase sõnul lähtus Nutt sellest, et eesti kultuur peab just sellel maal säilima, sest ilma eestlasteta väheneks mitmekesisus ja maailm oleks ilma eesti kultuurita vaesem paik: „Ta kandis lõpuni seda vastutust, et eestlased peavad jääma peremeheks omal maal.“

Töö riigikogus sobis Nutile, räägib Lukas: „Talle see töö meeldis ja teistele meeldis, et ta tegi seda tööd. Ta ei olnud veoautokastist kõnepidaja tüüp, kuigi selliseid inimesi on ka vaja. Talle meeldis asjadega süvitsi minna. Ta oli üks kindlamaid inimesi, kelle poole sai pöörduda, kui jutt käis väärtustel põhinevast välispoliitikast või siis kodakondsuspoliitikast Eestis.“

Lukas lisab, et ühtlasi oli Nutt lõbus sell, selle kõige paremas mõttes: „Temaga ei olnud kunagi igav. Ta sobis igasse aega, 90ndatel kehastas ta riigikogus just selle ajastu nooruslikku uljust.“

Lauri Vahtre: Nuti pärand on arvatust palju suurem

MEENUTUS AASTAST 2001: Presidendivalimistel pannakse hääled kasti, esiplaanil on Lauri Vahtre, tema taga Mart Nutt.Foto: ARNO SAAR

„Mart Nuti pärandi hindamine seisab alles ees ja ma olen kindel, et see osutub suuremaks, kui keegi meist praegu märganud on,“ ütleb ajaloolane ja Mart Nuti erakonnakaaslane Lauri Vahtre.

„Mart oli sellise sfinksiliku või salapärase väljanägemisega mees,“ püüab Vahtre teda iseloomustada. „Ega sellest ilmest väga palju välja ei lugenud, aga selle taga varjas ennast esmaklassiline mõistus ja väga hea huumorimeel.“

„Mardil olid tohutud teadmised, ta oli väga erudeeritud inimene,“ jätkab Vahtre. „Ta oli seda sorti mees, kelle käest tahtsid kõik nõu küsida. Kusjuures ta oskas nõu anda nii, et ta ei surunud seda kellelegi peale. Ta esitas mingi teise vaatenurga või mõtte, nii et nõu küsija võis lõpuks arvata, et ta ise tuligi selle peale.“

Vahtre sõnul ei ilmutanud Nutt kunagi soovi saada näiteks ministriks või mõnda muud tähtsat ametit. Töö riigikogus lihtsalt sobis talle.

„Talle sobis teha vaikselt oma tööd, ilma suure tähelepanuta,“ arutleb Vahtre. „Ta oli inimene, kes ei tükkinud sellele tasandile, kuhu ta ei sobi.“

Vahtre lisab, et Nutt oli Isamaa üks raudvarasid, algusest peale erakonna liige: „Juba 1992. aastal oli ta valimisliidu Isamaa nimekirja esikümnes.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee