Krimi

KOHE NÄHA, ET VANAD SÕBRAD! Arvo Sarapuu ettevõtjast väimees nõuab kunagiselt kaaskohtualuselt tagasi 6400eurost laenu (7)

Juhan Haravee, 3. juuni 2019 00:01
HAGEJA JA KOSTJA: Kaks aastat tagasi ei pidanud Margo Tomingas (istub) ja Kristjan Varik paljuks tulla Liivalaia kohtumajja. Sel nädal võis uues kohtumajas näha vaid Varikut, kelle suhtes langetas kohus ka soodsa otsuse.  Foto: Andras Kralla / Äripäev
Paar aastat tagasi mõisteti kaks seni igati plekitu mainega meest kohtus süüdi altkäemaksu andmises ja võtmises. Klaarimata jäid aga nende omavahelised sh laenusuhted, millega püüti prokuratuuri ninapidi vedada. Seega ei muud, kui taas kohtuteele!

Ettevõtja Margo Tomingas (51), keda tuntakse ka kui endise Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu väimeest, mõisteti 2017. aasta juunis süüdi altkäemaksu andmises endisele kaitseväe peastaabi protokolliteenistuse spetsialistile Kristjan Varikule (40).

Prokuratuur süüdistas Tomingat selles, et tema kui transpordiettevõtete Harjumaa Liinid, MTG, ATKO Trans, ATKO Liinid ja Järve Bussipark juhatuse liige andis Varikule altkäemaksuna ligi 52 000 euro väärtuses vara. Varik ja tema naine said Tomingase kaasabil tasuta enda kasutusse luksusautod Lexus GS300 V6 ja BMW X5 35D. Peastaabi protokollispetsialistina töötanud Varik tellis vastuteenena Tomingase juhitud ettevõtetelt kahe aasta jooksul kaitseväe esindusüritusteks transporditeenuseid ning rentis sõidukeid ligi 180 000 euro eest. Harju maakohus mõistis Tomingasele 14 700 euro suuruse rahalise karistuse, Varikule aga poolteist aastat vangistust tingimisi sama pika katseajaga.

Võib ju arvata, et kuritegelikku koostööd teinud meeste teed läksid pärast süüdimõistmist lahku, kuid kaugel sellest.

2014. aastal olid nad sõlminud laenulepingu, mille järgi laenas Tomingas Varikule 6500 eurot. Nüüd nõuab Sarapuu väimees kunagiselt partnerilt seda summat kohtu kaudu tagasi. See on praeguseks 100 euro võrra kahanenud, sest just nii palju olevat Tomingas enda sõnul Varikult mullu kevadel sularahas kätte saanud.

Kohtus nagu ikka kohtus

Eelmise nädala neljapäeval toimunud kohtuistungil olid Tallinna kohtumajas kohal kostja Varik ja hagejat esindav vandeadvokaat. Hageja viibivat esindaja sõnul puhkusereisil välismaal, jättes oma haginõude saatuse värskelt palgatud advokaadi kätesse.

Hageja huve esindav Aldo Vassar teatab kohe istungi alguses, et soovib kliendi nimel esitada ühe ilmselt veidi hiljaks jäänud taotluse. Nimelt palub Tomingas, et kohus teda kui hagejat vande all üle kuulaks, mis annaks talle võimaluse selgitada asjaolusid, kuidas Varik talle võlast 100 eurot ära maksis. Taotluse esitamisega hilinemist põhjendab advokaat sellega, et siiani oli Tomingas kohtuasjas toimetanud omapäi, st ilma professionaalse õigusabita. Tuleb ette.

Varik, kes veab siiani oma kohtuvankrit ise, ajab hageja esindaja jutu peale silmad suureks.

„Kostja peab seda taotlust naeruväärseks,“ lausub Varik, kui kohus küsib tema arvamust hageja taotluse kohta. „Tomingase puhul on tegu professionaalse kohtuskäijaga, kellele on õigusabi 24/7 kättesaadav. Naeruväärne on, et hageja tahab vande all tunnistada, nagu ta oleks saanud minult mingit raha. Sama hästi võin mina vande all tunnistada, et ma pole seda raha talle andnud.“

Kohus küsib Tomingase palgatud esindajalt, et mida see vande all ülekuulamine hageja arvates menetlusele juurde annaks. „Te olete selle summa ju niikuinii hagist maha arvanud,“ ei mõista kohus taotluse tagamõtet. „Te ei taha ju midagi rohkem saada, olete juba 100 eurot maha võtnud. Isegi kui hageja seda vande all kinnitaks, ei muudaks see haginõuet.“

Varik võtab vaevaks kohtule selgitada, mida ta Tomingase vande all ülekuulamise taotlusest ja väidetavalt äramakstud 100 eurot arvab. „Ilma selle summata oleks ju kogu protsess aegunud,“ kinnitab endine peastaabi protokollispetsialist. „Hagejal on olnud aega nõuda, pöörduda ja teha ükskõik milliseid toiminguid üle viie aasta. Nüüd, kui see laenuleping peaks olema aegumise tõttu õigustühine, on ta tulnud välja 100 euro äramaksmise väitega, mis nagu näitaks, et olen seda laenulepingut kunagi tunnistanud. Ma ei ole seda teinud.“

Kohus küsib Varikult, kas ta taotleb aegumise kohaldamist. „Absoluutselt,“ vastab kostja.

Fiktiivne laenuleping kaitseks prokuratuuri vastu 

Pärast põgusat vaheaega saavad asjaosalised teada, et Tomingase taotlus jääb rahuldamata ja seda kolmel põhjusel. Esiteks pole kostja sellega nõus. Teiseks on taotluse esitamisega hiljaks jäädud, sest eelmenetlus lõppes juba 14. mail. Kolmandaks on kohus veendumusel, et hageja ja kostja jätkaksid ka vande all oma seniste seisukohtade esitamist, mida nad on teinud ka ilma vandeta.

Tomingase esindaja esitab kohtu tegevuse suhtes vastuväite, kuid seegi jääb rahuldamata.

Hageja ei tagane oma esindaja sõnul  2014. aastal tema ja Variku vahel sõlmitud laenulepingust tulenevast nõudest.

„Kostja, mida te pidasite silmas, kui ütlesite, et see laenuleping on fiktiivne?“ pöördub kohus Variku poole. „Samas olete sellele ju alla kirjutanud. Mis suhted teil seda lepingut sõlmides siis olid?“

Kostja muutub korraga häbelikuks: „Ma väga ei tahaks seda Õhtulehe ees kommenteerida! Kas on võimalik seda teha ilma Õhtuleheta.“

„Istung on meil täna avalik,“ saab Varik vastuseks. „Kas see on siis saladus, mida tähendab see fiktiivne?“

Varik tunnistabki lõpuks vastutahtmist, et ta pole Tomingaselt mingit raha saanud. „Ütleme nii, et see paber (laenuleping) oli koostatud selleks, et kaitsta meid prokuratuuri vastu, kes üritas meile (Varik ja Tomingas) käimas olnud kriminaalasja (vt artikli algus) raames inkrimineerida tegusid, mida me ei olnud toime pannud. Selle tarbeks tegimegi paberi.“

Hageja esindaja ei oska fiktiivse lepingu versiooni kommenteerida.

29. mail kuulutas Harju maakohus otsuse, millega jättis rahuldamata Variku taotluse jätta hagi rahuldamata ning menetlus lõpetada. Samuti ei rahuldatud Tomingase hagi 6400 euro laenuraha nõudes.

Kas vanade võitluskaaslaste jagelus jätkub ka ringkonnakohtus, sõltub nüüd Tomingasest. Tal on otsuse edasikaebamiseks aega 30 päeva. Fiktiivsetest laenulepingutest, millega püütakse prokuratuuri ninapidi vedada, oleks muidugi tore lugeda ka edaspidi!