Seisukoht

Seisukoht | Telefonikõne, mis lõi mind pahviks (13)

Deivil Tserp, spordiajakirjanik, 2. juuni 2019, 19:51
Neljapäev, 23. mai 2019. Rügan parasjagu ametipostil, kui mobiiltelefon hakkab helisema ja ekraanil vilgub minule tundmatu number. Kuigi üleliigset aega ei ole – meil lobisemise eest palka ei maksta –, otsustan kõnele vastata.

Väidetavalt räägin turundusuuringute lipulaeva Kantar Emori töötajaga. Meie vestluse algus on igatahes paljulubav. Kõlab lihtne ja arusaadav küsimus: kas kasutan mõne kindlustusfirma teenuseid?

Vastan meelsasti, sest olen (salamisi) oodanud päeva, millal Kantar Emor minult midagi teada tahab. Ütlen, et teenust ostan Ifilt. Pärast seda kogen justkui profipoksija lõuahaaki. Vestluspartner teatab sulaselges eesti keeles: Ifi kliente on meil juba küll, vajame inimest, kes on Ergo klient!

Mida? Kas olen millestki valesti aru saanud? Minu meelest peaks Kantar Emori töötaja mu vastuse lihtsalt kirja panema, mitte kommenteerima, et nad jahivad hoopis Ergo klienti.

Olen seda telefonikõnet, mis lõi mind pahviks, kümmekond päeva analüüsinud. Tunne on endiselt sant. Jah, ajakirjanik peab tasakaalustatud loo huvides leidma erineva maailmavaatega inimesi. Kantar Emori puhul jäi vähemalt algul mulje, et üritatakse jõuda selgusele, millist kindlustusfirmat eestimaalased eelistavad. Küsimus oli ju nii püstitatud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee