Esimese sädeme lõi vanamoeliselt tuleraua ja tulekiviga sepp Toomas Tõnisson, hiljem lisasid juba süüdatud tulle puid oma käega laulu- ja tantsupeo üldjuhid, nende õpetajad ja kolleegid. Teel Raadi järve äärest Eesti Rahva Muuseumi peamajja sai mulda pandud juubelipeole pühendatud tamm.

„Mina lähen tulega kaasa esimesel päeval, anname selle üle Saaremaale,“ ütleb Peeter Perens. „Eks mõnda tule teekonna kohta jõuab veel. Laulupeo ettevalmistused on enamasti tehtud, aga laulupidu saab valmis ikka siis, kui seesama tuli kustub.“

„Sellised esinemised jäävad poistele meelde, paremini kui koolitunnis õpitu,“ räägib tulesüütamise tseremoonial laulnud Tartu poistekoori dirigent Annelii Traks. „Esmalt tuli poistele muidugi seletada, et esinemine on kell neli hommikul, mitte kell neli pärast lõunat. Meeldetuletusi tuli poistele ja vanematele ikka mitu korda saata, aga esinemine läks korda.“

Kuni pärastlõunani jääb laulu- ja tantsupeo tuli põlema Eesti Rahva Muuseumi peahoone ette, sealt võib soovi korral laterna või küünlaga igaüks tuld oma koldesse viia.