Kim Hyok-cholile panid võimud süüks ebaõnnestunud suurkohtumist Donald Trumpi ja Kim Jong-uni vahel selle aasta veebruaris Hanois. Kim Hyok-chol polnud ainus režiimi rahulolematuse ohver, lisaks temale kaotasid elu kõik teised üritust organiseerinud välisministeeriumi ametnikud. Väidetavalt eelnes Kim Hyok-choli surmale sunnitöölaager ja „ideoloogiline harimine“. Märtsis hukati tema ja veel neli ametnikku Mirimi lennuväljal Põhja-Koreas.
Siiski pole peale anonüümsete Põhjast pärit allikate muid tõestusi, et mõrvad aset leidsid, kuigi USA ja Lõuna-Korea kavatsevad asja uurida. Arusaadavalt on väga raske eraklikust riigist mingit infot saada ning sageli on see ekslik. Kim Hyok-choli surmast ilmus üks teade juba 2015. aastal ning see osutus valeks.
Põhja-Korea ei kinnita ega lükka jutte ümber, kuid üks erakliku riigi väljaannetest andis sel neljapäeval mõista, et teiste ees käituda, justkui jumaldaksid Suurt Juhti ning selja pöörates imetleda kedagi teist on parteivastane ja riigipea suhtes vääritu käitumine. „Meie seas on reetureid ja ülejooksikuid, kes õpivad lojaalsed sõnad pähe, aga muudavad vastavalt sellele, mis parasjagu moes, oma meelt,“ seisab kirjutises, mida võib tõlgendada kui vihjet järjekordsele puhastusele Pyongyangi ametkonna seas. Ka Kim Jong-uni õde Kim Yo-jong on kuhugi kadunud, ehkki tõenäoliselt on ta elus. Anonüümsete allikate väitel käskis riigipea õel, kes suurkohtumisele temaga koos reisis, madalat profiili hoida ja tema vaateväljast kaduda. Seda, et eelmainitud artikkel võis viidata ametnike poliitilisele mõrvale, tõendab ka see, et viimati ilmus analoogse sisuga lugu vahetult pärast Kim Jong-uni onu mõrva 2013. aastal.
Kommentaarid