Poliitika

Hea nägu halva mängu juures: kuidas valitsus eelarvestrateegiat tutvustas (53)

Marvel Riik, 30. mai 2019, 16:53
Martin Helme, Jüri Ratas ja Urmas Reinsalu valitsuse pressikonverentsil.Foto: Tiit Tamme
Kuigi riigi rahalaegas on kasvanud suurusjärgus 300 miljoni eurot, küündides kogusumma 11,5 miljardi euroni, tuleb järgnevatel aastal teha kärpeid, et tõusvat võlakoormat langetada. Valitsuse pressikonverentsil püüti olukord võimalikult positiivselt näidata.

Riigi eelarvestrateegia on poliitikas üks aasta tähtsam dokument, seda eriti uue valitsuse puhul. Laiali laotatakse plaan, mida järgmistel aastatel tahetakse korda saata. Tähtis on ka see, et dokument toetaks iga võimupartei lubadusi. Nii säilib lootus, et midagi tehakse ära ning selle saab oma valijatele ette raporteerida – „Ära tegime!“. Nii säilib võimalus, et saadakse uuesti rahva palava armastuse osaliseks.

Samal teemal

Loetud minutid enne valitsuse neljapäevast pressikonverentsi, kus kõne alla tuleb riigi eelarvestrateegia, on ajakirjanikud ja kaameramehed peaaegu kõik toolid hõivanud. See kindlasti rõõmustab peaministrit Jüri Ratast, kes sellistel puhkudel on ikka öelnud hea sõna või kaks. Ikka on tore, kui Eesti ajakirjandus tunneb suurt huvi valitsuse tegemise vastu.

Tegelikult oli huvi valitsuse tegemiste vastu kolossaalselt suur. Sellel ajal, kui peaminister, rahandusminister Martin Helme ja välisminister Urmas Reinsalu pressiruumi astusid, ootasid selgitusi Stenbocki maja ees hunnik akadeemikuid, kes mälestasid küünalte ja leinapärgadega „teadmistepõhiste Eesti“ lahkumist. Põhjenduseks tuuakse seesama väga tähtis dokument, mis ütleb, et ka tulevikus toetatakse teadust SKPst 0,71 protsendiga. Aga lubatud oli täisprotsent.

Julgemad ministrid, kellel pressikonverentsile asja polnud, astusid rahulolematute ette. Vastutavat haridus- ja teadusministrit nende hulgas ei nähtud.

Ratas alustab pressikonverentsi töiselt ja tõsiselt, loetledes ette, mida valitsus on kokku leppinud. Lõbusese nooti seekord tema suust ei kostu. Reinsalu ja Helme on samuti tõsised, pilk laual või telefonis.

Loetletud asjadest on avalikkus juba rohkem või vähem kuulnud: teadusraha, pensionäride maksuvaba tulu, kaitsekulud, alkoholiaktsiisid… nimekiri on pikk. Peaministri sõnul peetakse strateegias silmas riigi pikaajalisi huvisid ja eesmärke. Kõik tehakse selleks, et Eesti majandus areneks.

Martin Helme alustab oma sõnavõttu valitsusliikmete kiitmisega, kes on lühikese ajaga suutnud strateegia kokku panna. Tema toon harjumatult pehme ja läbiva motiivina kõlab arusaam, et riigi rahalaegas on paremas olukorras kui väljapool tundub.

Erilist rõhku saab teadusraha, mis on ajanud inimesed Toompeale. „Tahan rõhutada, et siin on viltu läinud see kommunikatsioon, et nagu hakkavad inimesed kohe tänaval ära surema. Siin on valesti aru saadud ja ma kahtlustan, et meelega valesti saadud. Teadus saab tegelikult rohkem raha, kui kunagi varem on panustatud,“ rääkis Helme.

Ratas vaatab samal ajal pabereid, Reinsalu otsib jätkuvalt midagi telefonist.

Rahandusministri suust saab taaskord kinnitust väide, et laenu võtmine ei ole valitsusele dogma. Neid on vaja, et infrastruktuuri arendada. Summad peaksid selguma sügisel.

Välisminister Reinsalu alustab aga sootuks teise teemaga – Euroopa Parlamendi valimised. Järgneb kerge ajalootund, millega ta selgitab läbi toetusprotsentide, et eurovalimised ei olnud protest valitsusele. Kiitust saab eraldi sotside esinumber Marina Kaljurand. „Panite tähele, Marina Kaljurand ütles, et ta jagas ära tervelt 14 000 pulgakommi,“ tõi Reinsalu pressikonverentsil välja

Kerge absurdsus toob naeratuse näole Ratasele ja Helmele. Õhkkond muutub sõbralikumaks.

Järgnevad ajakirjanike küsimused. Helme on kuulab keskendunult ja on tõsine. Ratas jagab aktiivselt selgitusi, Reinsalu on erk ning püüab Isamaa seisukoht samuti lauda tuua.

Uuesti käiakse läbi sisse tallatud rajad: teadusraha, piirkaubandus, pensionid, avaliku sektori palgad ja mis kõik veel. Vastustes selgub, et nii mõndagi plaanitakse arutada edasi sügisel, kui koostatakse uut riigi eelarvet. Veksel tuleb Tallinn-Tartu maantee ehituse kohta. See peaks plaanipäraselt edasi minema.

Teadusraha puhul küsiti näiteks selgitust 143 miljonile eurole, mille Reps hõiskas välja loetud päevad tagasi. See on summa, mille teadus saab juurde, et säilitada senist 0,71protsendilist rahastust. Eilses riigikogu infotunnis parandas Ratas haridusministri sõnu ja ütles, et teadus saab juurde 152 miljonit. Õhtulehele andmetel oli aga valitsus juba esmaspäeval saanud rahandusministeeriumi ametnikelt numbri 152. Kas see oli kokkuhoiu koht?

„Ei-ei. Eks see tuli arvutuste ja riigi eelarvestrateegia virrvarrist. Tõesti, täpsustati numbreid ja õige number on 152,4,“ ütles Ratas.

Sõna tahtis ka rahandusminister. „Siin on üritatud jätta muljet, et vaadake milline napakas valitsus, õlle teevad odavaks ja teaduselt võtavad raha ära. Seni kuni Eesti rahva tervist juhib veerandi ulatuses Läti, ei saa mingist rahva tervise parandamisest rääkida. Ma ei tea, kas see on punaprofessorite vimm praeguse valitsuse vastu, aga kuskile minna küünlaid süütama ei ole adekvaatne,“ lisas Helme.

Täpsemad analüüsid on tulekul, kui riigi eelarvestrateegia dokumendid tehakse kättesaadavaks avalikkusele.

Mida kokku lepiti?

  • Suurenevad pensionid, kaitsekulud ning teadus- ja arendustegevuse rahastamine

Valitsus pidas oluliseks panustada riigikaitsesse, et kulutuste osakaal püsiks üle kahe protsendi sisemajanduse koguproduktist (SKP). Sellele lisanduvad ressursid liitlaste võõrustamiseks ning täiendavad kaitseinvesteeringud 20 miljoni euro ulatuses.

Kokku lepiti ka pensionäride maksuvaba tulu kasvatamises 50 euro võrra kuus, et keskmine pension jääks maksuvabaks. Valitsus käsitleb erakorralise pensionitõusu teemat edasi sügisel.

Piirikaubanduse ohjeldamiseks otsustas valitsus langetada õlle, siidri ja kange alkoholi aktsiisimäära veerandi võrra. Samuti tõsta tubakaaktsiisi laugemalt, 5 protsenti aastas järgmised neli aastat.

Tallinna–Tartu maantee ehitus jätkub plaanitud tempos. Kolme aasta jooksul on Kose–Mäo lõigu ehituseks kavandatud kokku ligikaudu 100 miljonit eurot. Loodav 2+2 Kose–Mäo maanteelõik võimaldab kogu riigil säästa igal aastal umbes 10 miljonit eurot liiklusõnnetuste, aja- ja sõidukikuludelt.

Teadus- ja arendustegevuse rahastamine kasvab järgmise nelja aastaga. Lisaraha kindlustab, et teaduskulutuste osakaal püsib vähemalt 0,71 protsendi juures. Valitsus arutab teemat sügisel edasi.

Et tõhustada võitlust rahapesuga, plaanib valitsus järgmise nelja aasta jooksul panustada uurimisvõimekuse suurendamisesse ligi 6,4 miljonit ning kohtueelse kriminaalmenetluse võimekuse parandamisesse 1,3 miljonit eurot.

Parvlaevaühendus mandri ja suursaarte vahel saab kindluse. Saaremaa liinil jätkatakse suvisel tippajal lisalaeva prahtimist. Selleks plaanib valitsus RESis panustada järgmisel neljal aastal üle 7,5 miljoni euro.

  • Valitsus jätkab jätkusuutliku eelarvepoliitikaga

Valitsus jätkab jätkusuutliku eelarvepoliitikaga, mille keskmes on struktuurne eelarvetasakaal. Eelarvepoliitika toetab tasakaalulist majanduskasvu ning toetab riigi võlakoormuse vähenemist.

Mulluse 1,4-protsendise struktuurse puudujäägi peab valitsus vähendama sel aastal 0,9 protsendini SKPst. Järgmisel aastal kahaneb struktuurne puudujääk 0,4 protsendile SKPst. 2021. aastal jõuab eelarve kava kohaselt struktuursesse tasakaalu, mis püsib ka aastatel 2022 ja 2023.

Sealjuures loobub valitsus kitsendavast reeglist, mis hetkel nõuab minevikus tekkinud puudujääkide kompenseerimist samas summas ülejääkidega tulevikus. See tähendab riigieelarve baasseaduse muutmist. Uue kava järgi taastatakse nõue koostada valitsemissektori eelarve struktuurses tasakaalus igal aastal. Vastu võetud eelarvestrateegia on tehtud juba muudatust arvestades.

Lisaks teeb valitsus teeb kõik endast oleneva, et hakata uue Euroopa Liidu eelarveperioodi toetusi kasutama juba aastal 2021.

  • Kulude kasv aeglustub

Lähiaastatel eelarve maht küll kasvab, kuid see on juba kaetud planeeritud kulutustega. Eelarve tasakaalustamiseks on valitsus lisaks tulude leidmisele otsustanud, et ministeeriumid peavad leidma kokkuhoiuvõimalusi ka järgmiste aastate kuluplaanides.

Kõik ministeeriumid on saanud ülesande vähendada aastatel 2020-2023 oma seniseid plaane tegevuskuludes ja investeeringutes. Kokkuhoiu täpne jaotus ministeeriumide valitsemisalade vahel selgub sügisel riigieelarve arutelude käigus. Siis vaatab valitsus üle nii järgmise aasta eelarve kui ka ülejäänud riigi eelarvestrateegia protsessis tehtud otsused ning püüab leida täiendavaid vahendeid prioriteetide rahastamiseks.

53 KOMMENTAARI

e
Eve 3. juuni 2019, 23:03
Halba mängu mängivad vaid reformierakondlased. Ansipi ja Rõivase valitsuste ajal ei tehtud midagi õigesti ja vaesus aina kasvas. Nüüd ei lase nad teistel tööd teha aina laimavad, süüdistavad ja vassivad.
m
Maret 31. mai 2019, 13:20
Paremat peaministrit kui Jüri Ratas ei ole Eestil veel olnud. Tark ja õiglane. Laske valitsusel tööd teha, ärge kriunuge iga asja peale. Refid, sotsid võiksid oma kaotusvalust ka juba üle olla ja tööle hakata meie kõigi heaolu nimel.
Loe kõiki (53)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee