Uudised

Pärnus tegutsev eragümnaasium rikub seadust  

22. september 1997, 00:00

ESTER VILGATS

Erakoolina tuntud Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi põhikiri ei vasta erakooliseadusele, kuna koolil puudub omanik.

Pärnu linnavalitsuse initsiatiivil toimus Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumis gümnaasiumi koosolek. "Põhjuseks, miks see koosolek kokku sai kutsutud, olid rahulolematute lapsevanemate pöördumised linnavalitsuse poole, samuti linnavalitsuse rahandusameti poolt humanitaargümnaasiumis kevadel läbi viidud revisjon," ütles Pärnu abilinnapea Peeter Orav. "Koosolekust võtsid lisaks gümnaasiumi nõukogu liikmetele osa linnavalitsuse ja haridusameti esindajad, samuti volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esinaine Riina Müürsepp."

Orava sõnul on humanitaargümnaasiumi põhikiri vastu võetud 1991. aastal ja see ei saanudki algselt olla kooskõlas erakooliseadusega, kuna viimane hakkas kehtima kaks aastat hiljem. Aga põhikiri on senini seadusega vastavusse viimata. Nii tuleb välja, et koolil polegi omanikku, kuigi kooli direktor Neeme Ellermaa on seda varem tihti oma erakooliks nimetanud. "Ka gümnaasiumi nõukogu leidis, et ei Neeme Ellermaa ega ka Sütevaka Selts ole kooli omanikud," ütles Orav.

Põhikirjas puudub ka punkt, mis käsitleks õppemaksu suurust ja sellest vabastamise korda. Samas näeb põhikiri ette baashariduse andmise, mis on vale juba terminina - praegu räägime põhiharidusest. Kutseõpet humanitaargümnaasiumi baasil aga põhikri ette ei näe. "Siin on eksinud ka haridusministeerium, kui ta andis koolitusload muusikaosakonnale, kunstiosakonnale ja avaliku juhtimise osakonnale," märkis Orav.

Lisaks erakooliseadusele on humanitaargümnaasiumi põhikiri vastuolus ka töölepingu seadusega. Nimelt näeb põhikiri ette, et õpetajad võetakse tööle tähtajalise töölepingu alusel, töölepingu seaduses sellist sätet pole. Orava sõnul on väiksemaid vastuolusid põhikirjas veel mitmeid.

Gümnaasiumi nõukogu ei tööta

"Koosolekul jäi mulje, et gümnaasiumi nõukogu tegelikult ei tööta," märkis Orav. "Meile koosolekul viibijaid ei tutvustatud, kuid tundus, et põhikirjas ette nähtud nõukogu koosseisu kohal pole. Selle järgi peaksid 11-liikmelises nõukogus olema õpetajate, õpilaste, lapsevanemate ja üldsuse esindajad, meie nägime seal valdavalt kooli töötajaid. Üldsuse esindajana oleks pidanud kohal olema linnavolikogu aseesimees Kadi Viira, kelle volikogu gümnaasiumi palvel sinna delegeeris, temale polnud koosoleku toimumisest aga teatatud."

Põhikirja järgi juhib nõukogu kooli direktor, mis üldiselt on vastuolus tavadega, kuigi erakooliseadus ütleb, et nõukogu juhitakse põhikirjas ette nähtud korras.

"Kooli nõukogu peaks väga tõsiselt arutama nii kooli sisulist tööd kui ka finatsmajanduslikku tegevust," tõdes abilinnapea. "Kevadel toimunud revideerimisel selgus, et 1997. aastal on raamatupidamist peetud äärmiselt puudulikult. Samas sai kool 1997. aastaks riigieelarvest erakooli toetuse ehk n.-ö. pearahana 1,695 miljonit krooni, osa sellest on saadud ka 37 kutseõppe õpilase eest, kellest praegu on järel vaid 14."

"Humanitaargümnaasiumis pole vist kogu selle eksisteerimise aja jooksul remonti tehtud," ütles üks lapsevanem. "Maja on nii räpane, et süda läheb pahaks. Ma ei kujuta ette, milleks kulutatakse õppemaksust laekuvat raha, kooli 400 õpilast maksavad iga kuu 150 krooni," on lapsevanem, kelle kaks last gümnaasiumis õpivad, nördinud. "Ma vist hakkan juba uskuma kuulujutte, mis direktor Neeme Ellermaa kohta käivad - et ta ei tee vahet kooli ja oma isikliku rahakoti vahel."

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee