Krimi

Täiendatud! Artikkel avaldus algselt 30.05 kell 16.14. 

Prokuratuur ei vaidlusta Viru maakohtu otsust ja Viljandi koolitulistaja pääseb ennetähtaegselt vanglast 

Toimetas Hindrek Pärg, 12. juuni 2019, 16:35
Viljandi koolitulistaja kohtuotsuse välja kuulutamine. Aldo Luud
Viru maakohus otsustas mai lõpus ennetähtaegselt vabastada Vahur Ruudu (19), kes tappis 2014. aasta oktoobris Viljandi Paalalinna koolis oma saksa keele õpetaja. Täna kinnitas Viru ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Jelena Filippova, et otsust edasi ei kaevata ning noormees pääseb varsti vabadusse. 

27. oktoobril 2014 aastal tappis toona üheksandas klassis käinud 15aastane Ruut Viljandi Paalalinna koolis oma saksa keele õpetaja Ene Sarapi. Ta mõisteti üheksaks aastaks vangi tapmise ning tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest. Alaealisena kuriteo toime pannud inimesele ei või karistuseks mõista üle kümne aasta pikkust vangistust.

Samal teemal

Mai alguses toimunud kohtuistungil, kus Ruudu ennetähtaegset vabastamist arutati, ei esitatud vangla ega prokuratuuri poolt ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti tema ennetähtaegse vabastamise vastu. Kohtumäärust sai edasikaevata 15 päeva jooksul. 

Täna, 12. juunil, kinnitas Viru ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Jelena Filippova Õhtulehele, et nemad otsust edasi ei kaeva. "Prokuratuur toetas vangla seisukohta," kommenteeris Filippova otsust napisõnaliselt ning sõnas, et paari päeva pärast pääseb Vahur Ruur vabadusse. 

Mai viimastel päevadel saadetud pressiteates rõhutas Viru maakohus, et Ruudule mõistetud karistust ei ole vähendatud ega teda karistusest vabastatud – muutub vaid karistuse kandmise viis. Karistuse kandmisest lõplikult vabanenuks loetakse Ruut katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi.

„Seega peab Vahur Ruut suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega,“ seisab kohtumääruses. Ruudu katseaeg kehtib kuni 27. oktoobrini 2023. Katseaja esimese 24 kuu jooksul lasub tal rida kohustusi, sh kohustus asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; alluda vajadusel psühhiaatrilisele ravile, jätkata osalemist pereteraapias, mille kestuse määrab kriminaalhooldaja.

Kehtiv seadus võimaldab alaealisena esimese astme kuriteo (sh tapmise) toime pannud süüdlase ennetähtaegselt vabastada, kui ta on ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ning tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vahur Ruudu puhul tõi kohus esile, et ta kasvas perekonnas, kus olid teatud kindlad reeglid ja kohustused, sh ootused, et õppimine on ainult viitele. Kasvatamise meetmeks kasutati ka füüsilist karistamist. Kinnipeetavat karistati rihmaga, kui hinded olid halvad, kodutöö tegemata või kui ta ei kuulanud sõna

„Seega oli peres kujunenud uskumus, et konfliktide lahendamise üks võimalikest viisidest on füüsiline vägivald kaasinimeste vastu. Kohtu hinnangul oli Vahur Ruudu näol kuriteo toimepanemise ajal tegemist välja kujunemata maailmapildiga noorega, kelle enesekontrollivõime ja adekvaatsus oma tegude hindamisel oli pidurdunud. Vangistuse ajal on aga peresuhetega  väga palju tööd tehtud ja mõlemad osapooled on teinud jõupingutusi olukorra muutmiseks,“ seisab kohtumääruses. Vangla iseloomustus Ruudu käitumise kohta karistuse kandmise ajal on läbivalt positiivne.

Kohus arvestas tõsiasja, et Vahur Ruut oli kuriteo toimepanemise ajal 15aastane noor, kel puudusid oma probleemide lahendamise oskused. Nüüdseks on tegemist täisikka jõudnud noorukiga, kes on valmis võtma kohustusi ja vastutust, andma adekvaatset hinnangut minevikule ning tegutsema seatud eesmärkide nimel.

„Kohus on veendunud, et Vahur Ruudu puhul on karistuse eripreventiivsed eesmärgid täidetud ja rohkemat kasu pikemalt vanglas viibimisest ning tema ühiskonnast isoleerimisest ei ole vangistuse eesmärkide täitmisel võimalik saavutada. Ennetähtaegse vabastamise instituut ongi ellu kutsutud selleks, et kinnipidamisasutustes seaduskuulekalt käitunud kinnipeetavad saaksid võimaluse näidata, et nad suudavad ka vabaduses seaduskuulekalt elada.

Vastasel juhul kaotavad karistusseadustiku vastavad sätted oma mõtte, s.o. süüdimõistetud isikul  puudub igasugune motivatsioon vanglas õiguskuulekalt käituda, sest olukorras, kus igasugune isiku ennetähtaegne vabastamine riivab ühiskonna või selle osa õiglustunnet, ei ole sisuliselt võimalik täita vanglas kinnipeetava positiivses suunas käituma õpetamise, suunamise ja ümberkasvatamise põhimõtet.“ märkis kohus.

Samuti rõhutas kohus, et Ruudu tingimisi vabastamine on otstarbekas, kuna sel juhul säilib riigil süvendatud kontroll tema käitumise üle ja see distsiplineerib isikut oluliselt. Kuivõrd vangla ei näe Ruudule enam ette täiendavaid programme ei vanglas ega väljaspool seda, s.t. süüdlase kuritegelike riskide maandamisega edaspidi enam ei tegeleta, ei täidaks edasine karistusaeg vanglas enam tema taasühiskonnastamise eesmärki.

„Kinnipeetava taasühiskonnastamine tema üle toimuva kontrolli tingimustes on oluliselt tõhusam kui juhul, mil isik oma karistusaja vanglas lõpuni kannaks ja seejärel vabaneks ilma igasuguste tingimuste ja kontrollita,“ seisab määruses.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee