Kommentaar

Kliimastreikijate vastulause Martin Helmele: Eesti tuleviku eest seismine on kodanikukohus, mitte sigadus (47)

Kristin Siil, Henri Holtsmeier, Joosep Raudsepp, Mari Vallik, 29. mai 2019, 15:57
Foto: Tiit Tamme
23. mail ilmus Õhtulehe portaalis artikkel “Martin Helme võrdles kliimastreikijaid noorte kommunistidega: koolides meeleavaldustele õhutamine on sigadus!” Tasakaalustatud teabe huvides peame vajalikuks öeldut kommenteerida.

Martin Helme väitis valitsuse pressikonverentsil, ajendatuna Kaarel Tarandi küsimusest jätkuvate kliimastreikide kohta, et inimtekkeline kliimasoojenemine polevat tõestust leidnud ning et maakeral ongi jääajad ja soojemad perioodid. Osalt on härra Helmel õigus. Maa läbib tõepoolest nii külmemaid kui ka soojemaid perioode. Siinkohal on aga lugupeetud ministril tähelepanuta jäänud, et nende samade loomulike tsüklite kohaselt peaksime olema liikumas just külmema kliimaperioodi suunas ning teadlased ütlevad, et Päikese aktiivsus on nõrgenemas. Tegelik mõõdetav globaalne temperatuur aga tõuseb. Keskkonnaagentuuri andmetel on Eesti keskmine temperatuur alates 19. sajandist keskpaigast tõusnud ligi kraadi võrra.

Teadlased on kliimamuutuste seosest süsinikdioksiidi emissioonidega rääkinud aastakümneid, et mitte öelda peaaegu aastasadu - atmosfääri süsinikdioksiidi sisalduse ja kliimasoojenemise seose hüpotees püstitati aastal 1861. Küsimus, kas see on inimtekkeline või mitte, on ammu vastuse saanud - öelda, et see pole tõestust leidnud, on otsene vale. Viimastel aastatel avaldatud raportid ja teaduslikud uuringud ei ole enam mitte hoiatavad, vaid suisa katastroofilised. Mitu riiki on juba välja kuulutanud kliimamuutuse hädaolukorra, viimati näiteks Ühendkuningriigis, kus pandi paika plaan saavutada süsinikuneutraalsus aastaks 2030. Arvata, et ülekaalukas enamus teadlasi eksib, et eksivad riikide parlamendid, kus on uuringuid ja raporteid kuulda võetud ja hakatud probleemiga tegelema, raiskab väärtuslikku aega. Raiskab eelkõige meie, noorte, aega, kes me saame inimtekkelise kliimamuutuse eitamise ja tegevusetuse tagajärgi kõige valusamalt lähitulevikus tunda.

Me ei sunni ühtegi õpilast koolist puuduma või streikima. Haridus läheb meile korda, seepärast peeti ka 24. mail toimunud ülemaailmne kliimamarss alles õhtul pärast gümnaasiumi riigieksami lõppu, mitte hommikul ega päeval, nagu tehti mujal maailmas. Me tunneme, et Eesti looduse säilimise ning nii meie endi kui ka teiste noorte tuleviku eest seismine on meie põhiseaduslik kodanikukohus. Oleme korduvalt välja öelnud, et koolistreigid jätkuvad seni, kuni Eesti valitsus tegutsema hakkab.

Lootustandva sammuna tõdes viimaks kliimamuutustega võitlemise olulisust lugupeetud peaminister Jüri Ratas sel samal pressikonverentsil. Siinkohal tahaksime aga härra peaministrile meenutada, et ootame jätkuvalt vastust oma märtsikuus avaldatud pöördumisele koalitsioonijuhtide poole.

Eesti Fridays For Future liikumine

47 KOMMENTAARI

a
Aru ei saa? 31. mai 2019, 22:24
Kas taoline ongi nüüd see haridus mida koolist saab?
m
Maestro 30. mai 2019, 10:48
See, kui põlevkivitööstus kinni panna, inimesed tänavale visata ja siinasmas piiri taga Slantsõs tehakse põlevkivist edasi elektrit (mis Soome kaudu meile müüakse!) ja kogu saaste tuleb ikkagi meile pähe, see on LIHTSALT LOLLUS JA MITTE EESTI TULEVIKU EEST SEISMINE!
Loe kõiki (47)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee