Eesti uudised

Täiendatud 23.32. 

Ministeeriumi ees korraldati Eesti teaduse matus, juuni alguses tuleb teadlaste hoiatusstreik (53)

Hindrek Pärg, 28. mai 2019, 23:38
Foto: Facebook
Eesti Noorte Teaduste Akadeemia (ENTA) kutsub teadlasi, üliõpilasi ja teaduspõhise ühiskonna toetajaid liituma aktsiooniga "teaduse matus". Teadlasi ühendav Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu kinnitas täna koosolekul, et 5. juunil tuleb hoiatusstreik. 

ENTA jagab sotsiaalmeedias pilte haridus-ja teadusministeeriumi peahoone eest, kuhu on asetatud küünal ja lilled. Lisaks on seinale kleebitud mitu silti, millest ühele on kirjutatud "Puhka rahus, teaduspõhine Eesti! #teadusematus".  

"Küünlaid ja lilli võiks viia nii Haridusministeeriumi kui ka Stenbocki maja ette läbi kogu kaitsmiste-aktuste perioodi," kirjutab ENTA enda algatuses, mida on toetanud juba ka Tartu Ülikooli üliõpilasesindus. 

"Kutsume üles kõiki üliõpilasi, õppejõude ja murelikke kodanikke väljendama oma ängi seoses teaduse ja kõrghariduse vähese rahastusega!", seisab nende sotsiaalmeediapostituses. Sellele lisati ka pilt, millelt on näha peasissekäigu kõrvale kleebitud silti "Kõrgharidus vajab lisaraha!".

Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu: 5. juunil tuleb tunnine hoiatusstreik

Samal teemal

Teadlasi ühendav Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu andis Facebooki vahendusel teada, et 5. juunil toimub hoiatusstreik.

"UNIVERSITASE laiendatud juhatus ja Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu otsustasid korraldada akadeemiliste töötajate ühetunnise hoiatusstreigi kolmapäeval, 5. juunil kell 12 akadeemiliste töötajate palgatõusu ja Teadusleppe toetuseks. Ülikoolide ametiühingud teatavad enda osalemisest homme kella 15ks, mille järel saab saata välja ametlikud streigiteated," seisab nende Facebooki postituses. 

Juba varem, 30. mail kogunetakse aga riigikogu ette, kust liigutakse edasi Stenbocki maja juurde, kirjutatakse Facebooki tekitatud ürituse kirjelduses. "Juba täna on Eesti teadus- ja arendustegevuse maht 4 korda madalam Euroopa Liidu ja 7 korda madalam näiteks Soome omast. Valitsuse otsusel on kaugeleulatuvad tagajärjed kõigi Eesti elanike jaoks.  See otsus tähendab, et oleme leinas. Kutsume ka Sind üles ühinema teadmistepõhise Eesti leinamarsiga," seisab Facebookis. 

Tunniajased hoiatusstreigid võivad lähinädalatel tekitada keerulisi olukordi ülikooli lõputööde kaitsmistel. Juttu on olnud ka sellest, et ülikoolides võivad ära jääda lõpuaktused, kuid rektorid on siiski seisukohal, et tudengid ei pea muretsema ülikooli lõpetamise või lõpuaktuste toimumise pärast, vahendab ERRi uudisteportaal

Rektorid on seisukohal, et teadlastel on vabadus end väljendada, kuid usuvad, et selleks on kindlasti erinevaid viise.

Rektorid kogunesid koosolekuks

Teisipäeval kogunesid ülikoolide rektorid korralisele nõupidamisele, kus muu hulgas arutati valitsuse otsust jätta teaduse rahastamine praegusega samale teasemele ja mitte tõsta seda ühe protsendini SKP-st, nagu on olnud eelnevalt korduvalt kokku lepitud.

Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen ütles, et rektorite nõukogu kogunes korralisele, mitte kriisikoosolekule ning seal võeti ühtlasi vastu seisukoht, et teaduse rahastamise küsimuses oodatakse ära riigi eelarvestrateegia ehk RESi vastuvõtmine, vahendab ERRi uudisteportaal

Seejärel on rektoritel kavas kohtuda haridus- ja teadusministri Mailis Repsiga.

Teadlaste kavandatavate protestialgatuste kohta ütles Klaassen, et kõigil on õigus oma arvamust avaldada ning tuletas meelde viimasel ajal käibele läinud fraasi sõna on vaba.

President Kaljulaid kutsub lähiajal kokku erakondade esimehed, teadlased ja rektorid, et teaduse rahastamist taas arutada: "Mis maksab poliitiku sõna? Aga allkiri?"

Valitsuse otsust mitte tõsta teaduse rahastamist 1% SKP-ni kommenteeris sotsiaalmeedias ka president Kersti Kaljulaid, kes kutsub lähiajal kokku erakondade esimehed, teadlased ja rektorid, et teaduse rahastamist taas arutada. Avaldame presidendi kommentaari täismahus. 

Mis maksab poliitiku sõna? Aga allkiri? Mõistan ja jagan meie ettevõtjate, teadlaskonna, ülikoolide ja teiste pettumust, kui tõesti läheb nii, et valitsuskoalitsioon loobub ambitsioonist tõsta teaduse rahastamine ühe protsendini meie SKPst.

Ühelt poolt on see oma üheskoos lausutud sõnadest ja antud allkirjadest taganemine, aga eks sellele annab hinnangu valija. Aga see ei ole küsimus ainult poliitiku ja valija omavahelises suhtes. See on küsimus targemast tööst. See on küsimus paremast palgast, sest targem töö lubab maksta suuremat palka. See on küsimus ettevõtete suutlikkusest jätkuvalt areneda ja kasvada siin, Eestis, selmet palgasurve tingimustes viia oma tootmine mujale, sest lisandväärtust tõsta ei suudeta.

Kui kaob teadlaste usk Eestis töötades inimkonda teenida, lähevad nad mujale. Kui kaovad teadusprojektid, kaob hea kõrgharidus. Kui kaovad teadusprojektid, kaob nende positiivne ülekandeefekt majandusse. Kui nii läheb, siis ei saa Eesti ettevõtted enam loota kohaliku teadus-arendustegevuse viljadele. Siis me jääme maaks, kuhu head lahendused tulevad kusagilt mujalt ja kus suur tulu läheb ka kusagile mujale. Kas me sellist Eestit tahame?

Mina ei taha. Seepärast kutsun lähiajal uuesti kokku parlamendierakondade esimehed, Teaduste Akadeemia, tööandjate ja rektorite nõukogu esindajad, et seda veelkord arutada."

53 KOMMENTAARI

m
Matja 2. juuni 2019, 22:56
Teadus maeti maha,nüüd võib siis selle raha ümber kantida pensionide tõusuks ja politsei-päästjate palgatõusuks?
T
õpetaja 29. mai 2019, 12:25
Teadlased peaks eelkõige aru saama,et raha ei kukku taevast,,,kõik tahaks palga tõusu ,aga nagu teada siis kunagi kõiki valimiste eel lubadusi ei suudeta täita,Huvitav miks te reformierakonna valitsemise ajal ei küsinud palga tõusu ega kavatsenud streikida?
Loe kõiki (53)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee