Eesti uudised

Maanteeamet süüdistab WC-sse läinud naist pettuses, naise sõnul valetab maanteeamet (103)

Ohtuleht.ee, 28. mai 2019, 15:50
Foto: Stanislav Moškov
Elroni rongiga reisinud Anette jagas Facebookis lugu sellest, kuidas ta sai maanteeametilt 20eurose trahvi puhtalt sellepärast, et julges rongis enne pileti ostmist tualetti minna. Maanteeameti teatel Anette valetas ja kriitika on põhjendamatu.

Eelmisel nädalal kirjeldas Anette oma postituses, et oli rongisõidu alguses tualetti kasutanud ja istekohale naastes avastanud, et piletimüüja on tema ala juba ära teenindanud. Peagi tuli aga kontrolör ning ta sai trahvi.

Samal teemal

Maanteeamet edastas ajakirjandusele pressiteates noomituse, kuna nende hinnangul on ebaeetiline ühe ühistranspordi järelevalve menetluse tagamaid nii põhjalikult avalikult, sh meedias avaldada. Lisaks ei vastavat lugu tõele. "Pärast asjaolude väljaselgitamist on selgunud, et kriitika on põhjendamatu, esitatud on eksitavaid väiteid ja et see omakorda tekitab väärarusaamu," teatas maanteeameti avalike suhete spetsialist Merit Mähar.

Rongides toimuvat filmitakse turvalisuse kaalutlusel, kuid maanteeameti väitel ei saa nad neid videoid avaldada sotsiaalmeedias ega mujal, kuna videod sisaldavad isikuandmeid. Küll aga vaatasid nad Anette juhtumi video üle ning kirjeldavad sündmustikku järgnevalt:

"Rongi video väljavõttest on näha, et leides endale istekoha, seisab reisija selle ees mõned minutid ringi vaadates. Samas uksealas oli ka klienditeenindaja. Seejärel, vahetult enne Elroni klienditeenindaja saabumist, liigub ta WC poole möödudes klienditeenindajast ühe küljega. Rongi C-ala kaamerast on näha, et reisija viibib umbes minuti lukustamata WCs ning liigub tagasi oma kohale, samal ajal klienditeenindajat uuesti kohates ja temast vaguni kõrgema koha juures möödudes. Reisija ei anna kordagi teenindajale märku, et sooviks piletit osta. Veidi hiljem tegi meie ühistranspordi järelevalve talituse töötaja reisijale, kellel puudus pilet, lühimenetluse raames 20 eurot trahvi. Reisijal oli mitmeid piletostu võimalusi, ent paraku ei andnud ta klienditeenindajale kordagi pileti puudumisest märku. Samale faktile viitas kõnealuse postituse kommentaariumis ka üks kaasreisija," seisab maanteeameti kirjelduses.

Anette on maanteeameti selgitusest hämmingus. "Esimese võimaluse all peetakse ilmselt silmas seda, kui ma hakkasin tualetti minema. Videote põhjal on kirjeldatud, kuidas ma seisin segaduses ilmel oma pingi juures, kui klienditeenindaja oli läheduses. Mina teda ei märganud. Küllap on see tõesti minu eksimus. Tualetist tagasi tulles oli ostuks teine võimalus – seda kirjeldan ka oma postituses. Kuna sõit Tartust Tallinnasse kestab üle kahe tunni, siis eeldasin, et mul on õigus osta pilet ka hiljem ja ei hakanud mööda tormavat klienditeenindajat peatama. Eks ole ka see minu eksimus. Mu üsna rohke rongisõidukogemuse põhjal jõuab klienditeenindaja tihtilugu esimest korda minu juurde mitmekümne minuti jooksul. Eeldasin, et kui rongi piletisüsteemiga pole võimalik piletit müüa viivitamatult, on ka kliendi viivitamatu ostu kohustus paindlik ja võin oodata, kuni piletimüüja tuleb tagasi – nii nad ju alati teevad ja niimoodi ma lõpuks pileti ka soetasin, kuigi trahv oli juba näpus," kirjutab ta vastuses.

"Mis puudutab minu tualetis käimist, siis käisin seal tõepoolest käsi pesemas ja ei pidanud vajalikuks sel puhul ust lukustada. Küllap on ka kätepesu videolt näha. Maanteeametnik haaras mu vetsus käimise selgitusest ja vastas ründava küsimusega, kas olen haige, et vetsu läksin. Samuti andis ta mõista, et põiehaiguseta pole vetsu asja, kui pilet pole lunastatud. Mul oli piinlik riigiametiga sellisel tasemel vaidlust pidada, seega ei hakanud talle selgitama, milliseid füüsilisi vajadusi ma parasjagu tualetis rahuldasin," ütleb Anette.

Seejärel, pärast trahvi saamist, esitas Anette kaebuse. Lähtuvalt väärteomenetluse seadustest oli maanteeametil võimalus alustada väärteomenetlust või tühistada lühimenetlus. "Kuna videost oli näha mitmeid kohtumisi Elroni klienditeenindajaga, siis puudus meie ühistranspordi järelevalve talitusel alus lühimenetlus tühistada ning seega ka kaebus rahuldada. Kõik see oli kirjas ka reisijale saadetud määruses. Jah, see võis olla keeruliselt sõnastatud, kuna viitas paljudele erinevatele seadustele. Siinkohal peab meeles pidama, et tegemist on dokumendiga, mida peab saama vajadusel kohtus kasutada," selgitab Mähar.

Anette ütleb, et reisija kohustuse peaks selgemalt sõnastama, et sellest oleks võimalik saada aru ka juristihariduseta.

Kohtumisele ametnikuga saabus Anette päev varem. "Meie ametnik oli algul segaduses, üllatunud ning ka mitte väga põhjalikult kohtumiseks ette valmistunud. Sõit meie juurde Pääskülla võtab tõesti palju aega, mistõttu tuli ametnik vastu ja oli valmis kohtuma koheselt," ütleb Mähar.

Kohtumise alguses olla Anettele selgitatud tema õigusi ning öeldud, et ta on kutsutud mitte tunnistusi andma, vaid väärteomenetluse läbiviimiseks. "Seda selgitati seetõttu, et reisija väitis, et on tulnud tunnistusi andma. Menetluse käigus püüti välja selgitada reisija kaebuses toodud väidete paikapidavust ning tema käitumise tagamaid. Seejuures pakuti ka talle võimalust vaadata Elroni rongis tehtud videosalvestust, mille vastu tal huvi puudus. Küsimuste esitamine võis reisijas tekitada tunde, et teda või tema tegevust rünnatakse või halvustatakse, mis ei olnud aga kaugeltki meie ametniku soov. Küsitlemise eesmärgiks oli mõista reisija tegevust, et ehk saaks kõnealune menetlus teisiti lõppeda," kirjeldab Mähar.

Maanteeamet liialdab ja rikub õigusi?

Naine, olles näinud maanteeameti vastust, soovis omakorda öelda, et ameti kirjeldused ei vasta tõele. "Maanteeameti enda eksitav väide on, et menetleja pakkus mulle väärteoprotokolli vormistamisel videosalvestiste vaatamise võimalust. See võimalus oli kirjas paberil, kuid suuliselt mulle seda kordagi ei esitatud. Kui palusin, et mulle selgitataks, mis on need asjaolud, mille põhjal on maanteeameti jaoks minu rikkumine selge, nagu ütles menetleja, sain vastuseks: „Teie rikkumise asjaolud on selged.” Oleksin olnud väga tänulik, kui mulle oleks neid asjaolusid selgitatud varem ja inimlikult, mitte rünnates ja meedia vahendusel arveid klaarides," kirjutab Anette.

Küll aga pakkus Anettele videote vaatamise võimalust Elron, kelle palgatud suhte suhtekorraldusfirma, et neil on videotõestus, kuidas naine on rongis toimunu kohta valetanud. "Samal hommikul oli Elron mu Facebooki seinale kirjutanud, kuidas tagantjärele pole neil võimalik kuidagi juhtunus seisukohta võtta, kuna ühtegi videosalvestist pole alles. Kohtumise, kus Elron soovis suhtekorraldusfirmaga mulle videoid esitleda, jätsid nad viimasel hetkel ära," kirjeldab ta vastuolulisi sõnumeid.

Anette võtab kogu juhtunu kokku järgnevalt: "Kogu minu vaidlus seisnes arusaamas, et 2,5-tunnise reisi jooksul on lubatud piletit osta ka hiljem, kui mistahes põhjusel olen piletimüüja esimese möödumise maha maganud. Kui see nii ei ole, siis kodanikuna soovitan investeerida riigiametitel ja -firmadel oma pealtnäha piiramatut inim-, raha- ja ajaressurssi näiteks sellise maksesüsteemi väljatöötamisse, kus inimestel oleks võimalik ka pangakaardiga piletiautomaadist tõepoolest „viivitamatult” pilet osta ning kaotada süsteem, mis ei suuda seda kohustust niikuinii täita. Või panna reisijateveo eeskirja, et pilet tuleb osta 20 minuti jooksul ja mitte minutitki hiljem – ka siis, kui reis kestab mitu tundi. Või panustada natukene rohkem kommunikatsioonikoolitustele, et inimesed ei tunneks end lihtsasti lahendatavates olukordades riigi poolt totaalselt kotituna ja pärast poleks ametkondadel vaja kulutada meeletut lisaressurssi kriisikommunikatsioonile."

103 KOMMENTAARI

i
Ints 31. mai 2019, 06:21
Tegelikult kui väiljast siseruumi astun pesen alati käed kui on võimalus. Pole oluline kas käed on rokased või mitte. Selle asjanduse nimi on hügieen.
t
to kui ametnik 30. mai 2019, 11:44
Aga siis pissimisejutu versioon on ju muutunud - nüüd on sellst saanud äkki "käte pesemine"
Loe kõiki (103)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee