Poliitika

Europarlamendist ukse taha jäänud Igor Gräzin: tean, et poliitelu juurde kuulub kohustus kaotada (38)

Marvel Riik, 27. mai 2019, 16:14
Igor Gräzin.Foto: Tatjana Iljina
Keskerakonna nimekirjas Euroopa Parlamenti pürginud Igor Gräzin on enda isikliku häältesaagiga rahul, aga tal on kahju, et erakonna teised kandidaadi jäid oma panuses tagasihoidlikuks. „Välja pandud nimed ei olnud eriti aktiivsed. Ju olid teised mured. Mis seal ikka,“ rääkis Gräzin.

Võimaluse korral oleks Gräzin meelsasti jätkanud Euroopa Parlamendis, aga rohkem kui 10 000 hääletulemus ei soosinud seda. „Ma isiklikult olen endaga enam-vähem rahul. Mul on kahju, et nimekiri, millesse kuulusin, osutus väga tagasihoidlikuks,“ ütles Gräzin. „[Keskerakonna] välja pandud nimed ei olnud eriti aktiivsed, nad oleksid võinud tegelikult rohkem panustada. Ju olid teised mured. Mis seal ikka. Olen poliitikas nii kaua olnud, et tean, et selle elu juurde kuulub kohustus ka kaotada.“

Samal teemal

Kuni 1. juulini kuulub Gräzin veel Euroopa Parlamenti. Seejärel keskendub ta akadeemilisele maailmale, nii õpetamisele Tallinna Ülikoolis kui ka enesetäiendusele diakoonia seminaris. See ei tähenda, et Reformierakonna asutajaliige astub poliitikas sootuks välja. „Poliitikasse võiks tagasi tulla, aga viimased kaks päeva, kus poliitikat pole olnud, on mulle meeldima hakanud, et ma ei olegi päris kindel,“ täpsustas Gräzin.

Rääkides eurovalimiste tulemustest üldisemalt, siis Gräzinile valmistas pettumuse asjaolu, et Eesist läks Euroopasse vähe parempoolset ja nõnda-nimetatud uue laine poliitikat.

„Sotsidel ja liberaalidel tekib veel mingi enamus, aga nad on Euroopa üleeilne päev. Nad ei ole võimelised genereerima midagi uut. Nende põhifunktsioon on võimust kinnipidamine, mis on neil senil õnnestunud. Aga see muutub ühe enam destruktiivsemaks. Selle asemel, et esitada küsimus, mis saab edasi, on nende küsimus, kuidas säilitada senine olukord.“

Kuna Eestist läheb europarlamenti vaid üks parempoolne euroskeptiline poliitjõud, jääb Eesti Gräzini hinnangul ilma koostööpartneritest, kellest oleneb Euroopa tulevik.

Põhjus, miks Isamaa ei vedanud ennast europarlamenti, on Gräzini sõnul sama, mis tingis Keskerakonna oodatust nõrgema tulemuse. „Probleem oli selles, et paremas servas ei olnud väga tuntud ja tugevad kandidaadid. Igal valimisel on mingisugune ootamatu suurus, mis lööb platsi puhtaks või selle korralikult segi,“ selgitas Gräzin. „Antud juhul oli see Marina Kaljurand, kes aitas parlamenti Sven Mikseri. Kusjuures Mikseri tulemusega (2886) näiteks Jõgevamaal riigikokku ei saa.“

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee