Poliitika

EDASILÜKKAMINE: teaduse rahastamise tõstmist hakatakse sügisel uuesti arutama (171)

Dannar Leitmaa, Johanna-Kadri Kuusk, 28. mai 2019 14:06
Jüri Ratase garantii lubadustele ei kehti.Foto: Tiit Tamme
"Ma usun, et see hea sõna ja allkirja andmine garanteerib see, et kui sõna antakse, siis tuleb sõna ka pidada," ütles peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas eelmisel detsembril, kui peaaegu kõigi suuremate erakondade juhid presidendi juures allkirjastasid teadusleppe.

Selle allkirjaga lubasid erakondade juhid, et teaduse rahastamine tõuseb nelja aasta jooksul ühe protsendini riigieelarvest. Äsja kokkulepitud eelarvestrateegia neljaks järgmiseks aastaks on selle lubaduse sujuvalt meelest lasknud. Strateegias lubatakse lihtsalt senine tase säilitada.

"Tootlikkuse ja konkurentsivõime kasvuks suunab valitsus lisaraha teadus- ja arendustegevusse. Sellega garanteeritakse, et teaduskulutuste osakaal püsib praegusel tasemel ehk 0,71 protsendil SKTst," teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Detsembris allkirjad saanud leppele ei andnud toona toetust EKRE, mille poliitikud sõnasid toona, et nemad tahaksid kohe rahastust tõsta kahele protsendile. Seega puhttehniliselt EKRE enda antud sõnast ei taganenud. Sama ei saa kindlasti öelda aga Jüri Ratase kohta.

Peaminister kommenteeris Delfile, et valitsus tuleb teaduse rahstamise teema juurde tagasi sügisel, kui on olemas riigieelarve prognoos ja selem pilt riigi rahalised võimalused järgmiseks aastaks. Ratas kinnitas, et koalitsioon ei ole taganenud eesmärgist suurendada teaduse rahastamise osakaal ühe protsendini SKTst.

Mailis Reps lohutab: andsime teadusele lisaraha

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles, et ambitsioonile tõsta teaduse rahastamine 1 protsendini sisemajanduse kogutoodangust pole muud alternatiivi. Senise rahastamistaseme hoidmiseks sai teadus 143 miljonit eurot juurde.

„Loodetavasti saame suure sammu eesmärgi suunas astuda juba mõne kuu pärast, mil on valminud riigieelarve prognoos ja selguvad riigi rahalised võimalused teaduse rahastamise suurendamiseks. Tegelikult peaks teaduse rahastamine 1% SKTst olema sarnaselt kaitsekulutustele vaikimisi kokkulepe, mis ei kuulu debateerimisele,“ ütles Reps.

„Olukorras, kus valitsus oli riigieelarve strateegia aruteludes sunnitud diskuteerima kärpekohtade üle, on siiski lohutus see, et teadus sai 143 miljonit juurde, et hoida teaduse rahastamine stabiilsena samal tasemel,“ nentis Mailis Reps ja lisas, et ei varja, et loomulikult olid ja on ootused suuremad.

„Tänan ja tunnustan kõiki teadlasi aktiivsuse eest meie valdkonna rahastamise eest seismisel ning julgustan teid seda ka edaspidi tegema – ainult nii jõuame üheskoos soovitud eesmärgini. Teadusministrina jagan muret teaduse alarahastamise pärast ning ei kavatse mitte mingil juhul rahastamise kasvu eesmärgist loobuda,“ ütles Reps. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee