1. Silvio Berlusconi

82aastane Itaalia veteran pole kindlasti Euroopa poliitikas võhik. Ta on teeninud kolm korda Itaalia peaministrina ning kuulus viimati sajandivahetusel europarlamenti. Temaga on kaasas käinud aga mitmeid skandaale. Berlusconi astus 2011. aastal peaministriametist tagasi, sest avalikkuse ette jõudsid tema „bunga-bunga“ seksiskandaalid. 2013. aastal jäi ta süüdi maksupettuses. Berlusconi on avaldanud ka arvamust, et Euroopa riigid peaksid sõjaväed ühendama ning saama „maailma militaarjõuks“.

2. Oriol Junqueras

Vangistatud Kataloonia separatist võib küll olla trellide taga, ent see ei takistanud tal edukalt europarlamenti kandideerimast. Teda süüdistatakse mässus, ülestõusule õhutamises ning avalike varade ebaõiglases kasutamises, ajal, mil ta oli üks peategelasi Kataloonia iseseisvumiskatses 2017. aastal. Europarlamenti sai ka teine Kataloonia liider – pagendatud Carles Puigdemont.

3. Robert Biedron

Endine linnapea, kes on end avalikult geiks tunnistanud, juhib progressiivset euromeelset erakonda Poolas, kus valitseb konservatiivsus ning tugev mõju on katoliku kirikul. Biedroni erakond toetab naiste õiguseid, LGBT kogukonda ning taastuvenergiat. Ta soovib näha kiriku ja riigi täielikku eraldamist. Viimasel ajal on ta sattunud tule alla, sest ei soovi koostööd teha kohaliku tsentristliku Poola Euroopa Koalitsiooniga.

4. Ann Widdecombe

Eluaegne Suurbritannia tooride partei liige liitus käesolevaks kampaaniaks Nigel Farage'i Brexiti parteiga. 71aastane endine minister tegi seda seetõttu, et aidata kaasa Suurbritannia lahkumisele Euroopa Liidust. Ta on äärmiselt pettunud Theresa May's, keda ta nimetab üheks halvimaks peaministriks läbi aegade. Widdecombe toetab abortide keelustamist ning on vastu rebasejahile. Ta on ka LGBT õiguste vastu võitleja, ent 1967. aastal oli ta poolt, et UK seadustaks osaliselt homoseksuaalsuse. Ta on soovinud ka, et rasedad naisvangid oleksid arstliku läbivaatluse ajal aheldatud.

5. Thierry Baudet

Baudet on Hollandi populistide tõusev täht, kes on riigi poliitika tormina vallutanud. Ta töötab „Holland esimesena“ poliitika nimel, soovides, et riik Euroopa Liidust lahkuks. Baudeti sõnul on immigratsioon süüdi traditsiooniliste väärtuste hävimises, samuti on ta avameelselt rääkinud oma vaadetest natsionalismi, rassi ja soo teemadel. Baudet näeb praegust Euroopa Liidu juhtkonda võimuahnena ning võrdleb Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Junckerit Napoleoni ja Hitleriga.

6. Caio Giulio Cesare Mussolini

Itaalia fašistliku diktaatori poja-pojapoeg kandideeris europarlamenti paremäärmusliku Itaalia Vennad erakonna ridades. Nende eesmärk on „Euroopas kõike muuta“ ja nad soovivad Euroopa pealinna Rooma tuua. 51aastane endine Itaalia mereväe ohvitser on uhke oma nime üle ning rõhub sellele ka avalikkuse ees.

7. Nathalie Loiseau

Loiseau on kogenud poliitik, kes juhib Emmanuel Macroni „renessanssi“. Ta on euromeelne ning Brexiti suur kriitik, ent kampaania käigus ilmnes tema minevikust seoseid paremäärmuslastega. Eelmisel kuul tekitas suurt poleemikat see, et ta osales 1984. aastal kampaaniates paremäärmusliku tudengiühenduse ridades.

8. Jorge Buxade

Buxade on Hispaania advokaat, kellel on vastuoluline minevik. 44aastane mees kuulub paremäärmuslikku Vox parteisse, mis on kindlalt Kataloonia iseseisvumise vastu ning propageerib Hispaania rahvuslust. Kriitikud näevad kiirelt populaarsust koguvas erakonnas sarnaseid jooni Francisco Franco diktatuuriga. 1990ndatel kuulus Buxade Falange Española ridadesse, mis oli 1930. aastatel tugevalt fašistlik rühmitus. Buxade on ise öelnud, et ta on tollest ajast suure intellektuaalse evolutsiooni läbi teinud.

9. Peter Lundgren

Lundgren on parempoolse Rootsi Demokraatide partei üks tippkandidaate. Enne kui ta 2014. aastal europarlamenti valiti, töötas mees rekajuhina. Tänavuse kampaania käigus suunati mehe vastu süüdistusi ahistamises parteikaaslase vastu. Ta kinnitas, et käitus alkoholi tarvitanuna ebasündsalt. Lundgreni erakond on EL-i vastu kriitiline, ent otsib lahendusi reformidest, mitte lahkumisest. Lundgren oli ka üks neist saadikutest, kes autoriõiguste reformi hääletusel europarlamendis vale nuppu vajutas.

10. Ska Keller

37aastase Saksa Roheliste partei ühe juhtfiguuri eesmärk on saada Euroopa Komisjoni presidendiks. Teda peetakse väga multikultuurseks naiseks, kes tähtsustab väga loodussäästlikku eluviisi. Keller tahab Euroopat taaskäivitada – tema arvates peab olema Euroopas oluline osa uue generatsiooni rohelistel. Samuti lubas Keller, et asub võitlusesse suurkorporatsioonidega. Naise motoks on „Euroopa pole vaid vanaisadele“.