Eesti uudised

FAKTIKONTROLL | Kas Euroopa liit tõesti kontrollib banaanide kõverust?! (34)

Viljar Voog, 24. mai 2019, 15:07
Pildil on puuviljad ehk õunad ja ploomid ning marju esindavad banaanid.Foto: Tiina Kõrtsini
Eesti juhtiv euroskeptiline partei EKRE kutsub pühapäeval enda poolt valima sellise kampaaniavideost nopitud lausega: „Üha rohkem inimesi kogu Euroopas tahab ise otsustada selle üle, keda lubada oma riiki või kui kõver võib olla banaan.“ Ränderaamistikust ja pagulaskvootidest on juttu olnud juba tüdinemiseni, aga kas tõesti käiakse kõik euroliitu tulevad banaanid enne müüki paiskamist malliga üle?

Esiteks ebaoluline info: kuigi banaanid paigutatakse poodides enamasti puuviljade hulka, on tegelikult tegu marjadega nagu maasikad ja ananassid. Rohttaim, mille küljes banaanid kasvavad, meenutab oma välimuselt küll puud, kuid pole seda teps mitte. Aga mitte sellest ei tahtnud me täna rääkida.

Kes soovib tutvuda banaanide välimust käsitleva kantselliitliku tekstiga, see võib lugeda Euroopa komisjoni regulatsiooni 2257/94 või 2011 selle asemel kasutusele võetud määrust 1333/2011. Kel on oma päevaga parematki teha, sellele lühikokkuvõte: 1994. aastal vastu võetud dokument kirjutab tõesti, et banaanid peavad oleva „ebatavaliste kõverusteta“.

Edasi jagatakse banaanid kolme kvaliteedirühma: 1) ekstraklass – banaanimaailma modellid, millel ei tohi olla ühtegi iluviga, ülikõrge kvaliteediga, 2) I klass – esineda võivad tühised kujuvead, 3) II klass – pööbel, kuhu kuuluvad kõik ülejäänud banaanid, mis ei vasta kõrgematele nõuetele, aga neilgi ei tohi olla mainitud „ebatavalist kõverust“.

Kui nad ei pärine just Madeiralt, Assooridelt, Algarvest, Kreetalt või Lakooniast, peavad kõik eurobanaanid olema vähemalt 14 sentimeetrit pikad. Paksust peab neil olema minimaalselt 27 millimeetrit. Ehk kokkuvõtvalt: euroliit on tõesti pannud paika banaanide (ja ka paljude teiste viljade nagu kiivid või porgandid) miinimumnõuded. Punkt euroskeptikutele.

Peaaegu võinuks neile kuuluda ka täielik võit, sest 2008. aastal üritati Euroopa liidus tõesti keelustada teiste ebanormaalse kujuga viljade müügi seas ka sirged banaanid. Õnneks võitis kaine mõistus – selgitusega, et sellise resolutsiooniga kaasneks meeletu tarbimiskõlbuliku toidu raiskamine, lükati plaan europarlamendis tagasi. Tegelikult leevendati lõpuks raiskamise vähendamiseks üldse enamikele viljadele kehtivaid nõudeid, aga banaanide osas jäid tingimused samaks. Polnud vaja.

Siit saavad oma viigipunkti kätte müüdimurdjad. Kuigi teoorias on tõesti banaanide kõverusele seatud normid, siis reaalsuses on need nõnda laiad, et mingit malliga mõõtmist ei toimu. Lisaks kehtivad regulatsioonid tarneahela ülaosas ja selle viimane ots – inimesed, kes lähevad poodi banaane ostma, ei taju selle mõju kraadigi (või kes eelistab, radiaanigi).

Jah liiga (loe: ebanormaalselt) kõverate banaanide müümine (inimtarbimiseks, loomadele kõlbavad) on tehniliselt seadusevastane. Praktikas saaks iga seda jõustada prooviv asutus koheselt kogu maailma naerualuseks ja reaalselt keegi kõverate banaanide pärast trellide taha ei lähe. Lisaks pole taoliste piirnormide ja klassikirjelduste paika panemises midagi uut ja ÜRO tegi sama aastakümneid varem – lihtsalt Euroopa liidu bürokraatia tähendab, et nende resolutsioonide taga on rohkem rakendamisvõimu. Ehk oma nurgast vaadates on õigus mõlemal leeril.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee