Asjassepuutuvad šimpansid elavad Gabonis Loango rahvuspargis. Nende käitumise kohta pole olnud palju teada, sest nad on inimestega kokku puutunud vaid viimased kolm aastat. Aastatel vahemikus 2016-2018, märkas Leipzigi Max Plancki instituudi teadlane Tobias Deschner ning tema kolleegid 38 intsidenti, mil šimpansid üritasid kilpkonna süüa. See ebaõnnestus loomadel vaid neljal korral.
Kui šimpans kilpkonna leidis, hakkas too selle pehmemat kõhupoolset osa näiteks vastu puutüve lööma. Kui ahv kilpkonna lahti murdis, ronis ta puu otsa maiustama. Šimpansid sõid kilpkonni vaid kuival perioodil maist oktoobrini. Uurijate väitel võis olla siis roomajaid lihtsam leida, sest nad teevad kuivade lehtede vahel kõndides uskumatult palju häält.
Pole täpselt teada, miks teistes, lausa kümneid aastaid jälgitud rühmades elavad šimpansid kilpkonni ei söö. Aafrikas on hulgaliselt roomajaid, seega nende kättesaadavus ei ole probleemiks. Deschner arvab, et kuna Loango šimpansid on praktiseerinud pähklite purustamist, kohandasid nad selle tehnika ka kilpkonnade lahtimurdmiseks. „Ma arvan, et see on kultuuriline käitumismudel. Kui mingil hetkel üks isend tuleb lagedale uue võimalusega, kopeerivad seda ka teised ning see käitumine levib kogu grupis,“ spekuleerib Leipzigi teadlane.
On avaldatud ka video, kus šimpans üritab kilpkonna vastu puuoksa puruks peksta.
1 KOMMENTAAR