Maailm

Arheoloogid leidsid jõe põhjast Ameerika viimase orjalaeva vraki (11)

Toimetas Greete Kõrvits, 23. mai 2019, 21:35
Seinamaaling orjalaevast ClotildaFoto: EPA/Scanpix
Arheoloogid leidsid Mobile'i jõe põhjast Alabama osariigis orjalaeva Clotilda vraki, kirjutavad BBC ja National Geographic. See oli viimane laev, mis Aafrikast orje tõi ning vedas oma pardal 110 inimest. Legendi järgi oli tegemist kõigest ärimeeste vahelise kihlveoga.

Clotilda (sageli kirjutatakse ekslikult Clotilde) tegutses illegaalselt ajal, mil orjade vedamine Aafrikast juba ammu keelatud oli. 1860. aastal lasid seilajad selle meelega põhja, et varjata tõtt: Clotildat kasutati 110 mehe, naise ja lapse transportimiseks, et neid Ameerikas orjadena müüa. Lõunaosariikide farmid nõudsid orjatöölisi juurde, isegi kui USA kongress orjade impordi 1808. aastal ära keelas.

Need olid viimased Aafrikast Ameerikasse toimetatud õnnetud hinged. Meresõit Beninist Alabamasse võttis kuus nädalat. Jutu järgi sõlmis üks Mobile'i linna jõukas laevaehitaja põhjaosariikidest pärit ärimeestega kihlveo, et toimetab orjad salaja Beninist kohale ja otse piirivalvurite nina alt läbi, ilma vahele jäämata. Kihlveo võidusummaks, 110 inimese elu hinnaks oli 1000 dollarit.

Vrakk oli nii palju terve, et selle välimuse, suuruse ja konstruktsiooni põhjal sai järeldada, et tegu on tõepoolest koleda ajalooga laevaga. Laeva nime võtsid põhjalaskjad ilmselt laevakere küljest kaasa, ka polnud vrakil alles laevakella, millel samuti nimi peal võiks olla. Arheoloog James Delgado sõnas, et ilma nimetunnuseta laeva tuvastamine nõuab teatavat ettevaatust, kuid nii leiu füüsiline välimus kui proovide tulemused viitavad väga selgelt sellele, et uputatud alus on just Clotilda.

Pea 160 aastat hiljem elavad mõned toonaste orjade järeltulijad endiselt jõesängi lähistel. Nemad tervitavad jõepõhja leidu, sest on juba aastaid oodanud, et nende esivanemate nukra ajaloo suurim tõestusmaterjal üles otsitaks.

Viimane 110st orjalaeval Clotilda Ameerikasse viidud inimesest suri 1937. aastal.

11 KOMMENTAARI

m
Muutuvad ajad ning muutuvad ka kombed. 24. mai 2019, 11:50
Varem veeti musti üle ookeani sunniviisiliselt. Keelustati juba 1808? Aga kui palju kümneid miljoneid musti järgneva 210 aasta jooksul ise oma armsa ning koduse Aafrika hülgasid ning ise pika Areerika tee jalge alla võttis? Eriti peale viimast maailmasõda .
a
AMEERIKA ON 24. mai 2019, 05:47
KURJUSERIIK NR1 PLANEET MAAL
Loe kõiki (11)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee