Eesti uudised

Martin Helme võrdles kliimastreikijaid noorte kommunistidega: koolides meeleavaldustele õhutamine on sigadus! (165)

Viljar Voog, 23. mai 2019, 20:20
Neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil pidid ministrid vastama ka kliimakriisi meeleavalduste kohta käivatele küsimustele.Foto: Tiit Tamme
Kui peaminister Jüri Ratas kutsus eestlasi kliimakriisi lahendamisse andma oma panust, siis rahandusminister Martin Helme väitis, et inimtekkeline globaalne kuumenemine pole tõestust leidnud ning võrdles noorte aktivismi kommunismiaegse sunnitud patriotismiga.

Neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil osales üllatuskülaline – ühena viimasest ajakirjanikest sisenes Stenbocki māja pressiruumi kultuurilehe Sirp peatoimetaja Kaarel Tarand. Ruumisviibinute vahel toimus kiire lõõpimine: kas Erakondade rahastamise järelvalve komisjoni aseesimees täidab selle ameti rolli? „Kui tahate, siis võin erakondade rahastamise kohta midagi küsida küll,“ kõlas kultuurimehe lahke vastus.

Samal teemal

Kui mikrofon Tarandi kätte jõudis, selgus, et tema huviobjekt on sootuks rahvusvahelisem: „Küsimus on peaministrile. Homme toimub järjekordne koolinoorte kliimameeleavaldus ja sellest võtavad aina kasvaval määral osa ka Eesti koolinoored. Nad on teile, valitsusele, koalitsioonierakondade esimeestele saatnud rea pöördumisi. Kas te olete neile pöördumistele sisuliselt ja kirjalikult vastanud ning kui ei ole, siis kas kavatsete seda teha või ei kavatse?“

„Kindlasti mina vastan igale pöördumisele,“ kõlas Jüri Ratase lühike vastus.

„Ma tahaks lisada,“ palus seepeale sõna ka Martin Helme. „Minu üleskutse inimestel on alati teha vahet keskkonnakaitsel ja kliima teemadel. Need ei ole üks ja sama asi. Et me ei viska maha või uputa ookeani plastmassi, et meil on mulla erosioon või puhta vee vähenemine, see on seotud inimtegevustega ja inimeste poolt on seda olukorda võimalik ka parandada. Et meil käivad vaheldumisi jääajad ja soojemad ajad – inimtegevuse seotus sellega pole leidnud tõestust vaatamata suurtele pingutustele. Siin tuleb vahet teha.“

Helme sõnumi lõpp tuli loos tsiteerimiseks üle kuulata pressikonverentsi ametlikust salvestisest, sest siinkirjutaja diktofonis varjutas selle kõrvaltoolil istunud Tarandi sügav ohe.

Õhtulehe palvel täpsustas Helme pärast pressikonverentsi ametliku osa lõppu oma seisukohta kliimakriisi kohta. „See, et kliima muutub, peaks olema selge juba esimeses või teises klassis. Meil oli jääaeg ja alles pärast seda tekkis Eestisse asustus – tollal väga ei olnud plastmassi ja süsihappegaasi tootjaid, põlevkivi meil ei kaevandatud. Enne seda oli 70-90 miljonit aastat tagasi perioode, kui mõlemad poolused olid täiesti soojad – ka siis ei olnud inimkond veel ühtegi pahandust maakeral tekitanud. Et kliima muutub, on täiesti selge. Kas ta muutub päikese tõttu, maakoore sees toimuvate protsesside tõttu, mingite muude protsesside, vulkaanilise tegevuse mõjul – selle üle vaidlevad teadlased juba 100 aastat ja jäävad ilmselt edasi vaidlema.“

Et meil inimkonnana on globaalses kriisis mingi roll, Helme ei usu. „Inimtekkeline kliimamuutus ei ole leidnud tõestust ja selle jutu najal inimesi üles kutsuda, saata väikesi hung-wei-pinge (Hiina koolinoorte sõjalis-kommunistlik ühendus 1960ndate lõpus – V.V.) kuhugile demonstreerima on ausalt öeldes sigadus.“

Sellest viimasest lausest kinni haarates saab selgitada ka ministri seisukohta noorte meeleavalduste teemal. Helme ei eita, et kliimastreikidele tulevad kohale ka need kooliealised aktivistid, kes tõesti usuvad selle sõnumisse – nende osas tal kriitika puudub. Mehe hinnangul on aga paljud noored sellised, kellele tehakse koolis aktivistide poolt agitatsiooni. „Ma olen kohutavalt allergiline sellise koolidesse sisse murdva selgelt ideoloogilise kasvatustöö vastu,“ ütles Helme Õhtulehele. Pressikonverentsil tõmbas ta paralleeli kliimastreigi ja nõukogudeaegsete laste Maipüha paraadidele saatmise vahel.

Martin Helme valitsuse pressikonverentsil.Foto: Tiit Tamme

Peaminister Ratas kasutas pärast valitsuskaaslase sõnavõttu võimalust siiski panna eestlaste hingele, et igaüks meist saab väikeste sammudega vähendada oma ökoloogilist jalajälge. „Kui võtta kasvõi üks numbriline näide, mis on seotud Eestis väga populaarseks saanud kohvi, tee või kakao ostmisega bensiinijaamadest, siis päevas, mulle on väidetud, tarbitakse ca 200 000 papptopsi. Ma kujutan ette, et see on tegelikult väga tõsine probleem – olgu ta siis lokaalne probleem. Ma usun, et mida rohkem me võtame korduvkasutatavaid topse kaasa minnes ostma jooki, mida me soovime, on mõistlik.“ Ühtlasi kiitis Ratas, et noored seisavad positiivsete muutuste poolt ja globaalse kuumenemise vastu. „Kliimamuutustega tuleb tegeleda,“ kinnitas peaminister.

Välisminister Urmas Reinsalu ütles, et Isamaa seisukoht on selles küsimuses selge: Eesti loodus on meie rahvuslik aare. Lisaks nentis ta, et noorte soov hoida loodust Eestis ja ka globaalselt on väga tervitatav. „Siin ei ole vaja toriseda.

Mul on väga hea meel, et Sirp on uue külalisena valitsuse pressikonverentsi ruumis. See on dialoogi rikastav.“

Kuigi kolleegid ajakirjanikud pakkusid vaatamata tihedale üritusele lahkelt Kaarel Tarandile võimalust esitada täpsustav küsimus, otsustas too loobuda enda hinnangul tuuleveskitega võitlemisest. Küll aga kavatseb Sirbi peatoimetaja ka edaspidi – vajadusel igal nädalal – valitsuse pressikonverentse väisata ja ministritele kliimastreikide kohta küsimusi küsida.

Kliimakriisile tähelepanu juhtivad meeleavaldused toimuvad regulaarselt nii Tallinnas kui ka Tartus.Foto: Aldo Luud

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee