Maailm

Avaldatud 23.05. kell 16.30. Täiendatud 26.05. kell 11.30.

ÜLLATUS: Euroopa kõige naiselikum parlament asub Hispaanias (9)

Toomas Alatalu, 26. mai 2019, 11:30
UUS SPIIKER: Hispaania parlamendi alamkoja uueks esinaiseks valiti 21. mail sotsialist Meritxell Batet Lamana, kes pildil vestleb peaminister Pedro Sancheziga.  Reuters/Scanpix
Hispaanias aprilli lõpus toimunud parlamendi mõlema koja valimised lõppesid poliitilises plaanis oodatult sotsialistide topeltvõidu ja paremäärmuslaste sissepääsuga. Üllatuseks tuleb aga pidada seda, et 350kohalises alamkojas (Cortes Generales) tõusis naiste arv rekordiliselt kõrgele – 166 (varem 144). Protsentuaalselt on naiste osakaal 47,4%.

Protsentuaalselt on naiste osakaal 47,4%. Sellega tõrjuti rootslannade esindatus Riksdagis Euroopas napilt teiseks. Rootsi 349kohalises parlamendis on 165 naist ehk 47,3%. 

Seejuures kasvatasid Hispaanias  naissaadikute arvukust kõik suured erakonnad – sotsialistidel on neid nüüd 64 (123st), konservatiivsel rahvaparteil 34 (66st), paremtsentristlikul kodanike parteil 21 (57st) ja vasaktsentristlikul Podemos’el 20 (42st). Alamkoja uustulnukal, paremäärmuslaste Voxi 24st saadikust on üheksa naised.

NAISELIK PARLAMENT: Hispaania parlamendi alamkoja uues koosseisus on 350 saadikust 166 naised.  Reuters/Scanpix

Sestap oli loogiline, et 21. mail valiti alamkoja uueks esinaiseks sots Meritxell Batet Lamana. Tema kaheksast asemikust-abist on neli naised ja neli mehed. Kuigi ka eelmine alamkoja juht oli naine – konservatiiv Ana Pastor, astus Meritxell Batet sammu edasi, alustades kõiki oma sõnavõtte „Daamid ja härrad“ (senoras y senores) senipüsinud „Härrad ja daamid“ asemel.

NAISELIK PARLAMENT: Hispaania parlamendi alamkoja uues koosseisus on 350 saadikust 166 naised. Reuters/Scanpix

Samal teemal

Parlamendi uus juht on katalaanlanna ja kuna ka Senati esimeheks valiti katalaan Manuel Cruz, siis on selge, et mõlemad valikud on osa peaminister Pedro Sancheze poliitikast kuidagimoodi Kataloonia separatismi kontrolli alla saada. Nagu seda oli ka mässu-ja separatismi katsetes süüdistatud ja vangis istuvatele Kataloonia rahvuslastele antud õigus kandideerida valimistel. Nagu teada, osutus viis neist valituiks ning nad toodi vanglast parlamendihoonesse saadikuvannet andma ja viidi seejärel vanglasse tagasi. Juba reedel ehk kolm päeva hiljem andis parlamendi presiidium teada, et neist neli (alamkotta valitud) on parlamenditööst kõrvaldatud. Kõigi märkide järgi tabab sama saatus ka viiendat ehk senatisse valitut.

Ent tagasi Hispaania naispoliitikute juurde. Riigi kirevast ajaloost on teada, et veel 1812. aastal  oli õrnem sugu esindatud toonases esinduskogus. Mõistagi kaasatuna tänu abikaasa positsioonile valitsevas hierarhias. Hispaania ajaloos aga tunnustakse ka säärast tähtpäeva kui 11. oktoober 1927, sest sel päeval pidas toonases parlamendis esimest korda kõne naine – „oma abikaasa volitusel“, nagu seadus ette nägi!

Naiste valimisõigus kehtestati 1931. aastal

Naiste valimisõigus kehtestati 1931. aastal vabariikliku põhiseadusega ja naiste kangelaslikkus demokraatia ja vabariikliku korra eest võitlemises (Dolores Ibarruri „No pasaran“) on üldtuntud. Diktatuuri-järgses Hispaanias on naiste õigusi edendanud sotsialistid, kelle võimupäevil 2008 - 2010 eksisteeris isegi võrdsuse ministeerium (Ministerio de Igualdad) kui omapärane jätk aasta varem langetatud otsusele, et valimisnimekirjades peab mõlema soo esindajaid olema võrdselt. Samas tasub teada, et sotsid ise ka selle ministeeriumi likvideerisid.

Järgnes konservatiivide ainuvõimu periood, kes Kataloonia autonoomia tagasipööramise kõrval üritasid aastatel 2013 -2014 kitsendada abordi seadust.  Saab öelda, et just see katse (lõppes eelmise ja liberaalse abordiseaduse taasjõustamisega) ning vallandas Hispaania naisliikumise uue tõusu, mille tuntuimaks ja ühendavaks epopöaks on La Manada protsess. See vallandus 2016. aastal kuulsa Pamplona härjajooksu ajal,  kui viis meest, k.a. politseinik ja sõjaväelane vägistasid kordamööda 17aastaste neiut. „Rühmatööst“ nii-öelda vabad tegid sellest video, mida levitati internetikogukonnas La Manada (tõlkes hundi tagumik). 

Protestilaine toimunu kinnimätsimise ja vägistamise ahistamiseks kvalifitseerimise (kohtuotsus langetati aprillis 2018) vastu rullub üle riigi tänaseni ja on üheks selgituseks, miks 8. märtsi tähistamine Hispaanias sel aastal enneolematult massiliseks kujunes. Just see, naiste kasvanud valmidus enda eest seista realiseerus ka 28. aprilli üldvalimiste tulemustes. Valitute seas on nii noori kui vanu ja kõige erinevamate elukutsete esindajaid.

Hispaania Senati valimistel kehtivad siiski n.ö. kohalikud reeglid, mistõttu naiste esindatus seal – 97 (266st) jäi praktiliselt samaks kui 3 aastat tagasi (98). Kuna algul sai tõdetud, et Hispaanias on nüüd kõige naiselikum parlament Euroopas, siis IPU (Rahvusvaheline Parlamentide Liit) statistika kohaselt on Hispaanias tegu naissaadikute  edukuselt viienda positsiooniga maailmas. Eespool on Ruanda (49 kohta 80st), Kuuba (322 kohta 605st), Boliivia (69 kohta 130st) ja Mehhiko (241 kohta 500st).

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee