Eesti uudised

Loomerahvas nõuab riigilt kohtu kaudu 38 miljonit kahjuhüvitist (21)

Siim Randla, 23. mai 2019 07:07
Foto: Robin Roots
Eesti loomeinimesi esindavad üheksa organisatsiooni olid sunnitud pöörduma kohtu poole, et nõuda riigilt seadusjärgsed saamata jäänud isiklikuks tarbeks kopeerimistasud aastate 2014–2017 eest kogumahus ca 38 miljonit eurot ning viivised tasude maksmisega viivitamise eest.

Seadusandja ette nähtud eratarbeks kopeerimise autoritasude süsteemi on valitsused väidetavalt oma tegevusetusega välja suretanud ning autoritasude kogumise saldo pärast administreerimiskulude mahaarvamist on negatiivne alates 2014 aastast, mis on pretsedenditu olukord kogu Euroopas. Varem on nii riigikohus (29.09.2016 otsuses) kui ka Tallinna ringkonnakohus (31.10.2017 otsuses) tunnistanud Eesti autorite ühingu, Eesti fonogrammitootjate ühingu ja Eesti esitajate liidu õigust nõuda valitsuselt kahju hüvitamist ajavahemiku 2010–2013 eest. 

„Valitsus on oluliselt rikkunud kohustust võtta Eesti õigusesse nõuetekohaselt üle ELi õigus, täpsemalt infoühiskonna direktiiv. Infoühiskonna direktiivi ülevõtmise kohustuse rikkumise tõttu perioodil 2014–2017 tekitatud varaline kahju on kaebajate hinnangul kokku ca 42,7 miljonit eurot, millest saamata jäänud tulu moodustab 25.07.2018 seisuga 37 888 298 eurot ja viivis 4 929 297 eurot,“ selgitas kannatanute esindaja advokaadibüroo PwC Legal partner ja vandeadvokaat Priit Lätt Õhtulehele. Igal ELi liikmesriigil, kes lubab eratarbeks kopeerimist, on kohustus luua toimiv süsteem, mis aitaks kõigilt tänapäevastelt andmekandjatelt ja salvestusfunktsiooniga seadmetelt kokku koguda loomeinimestele õiglane tasu, lausus Lätt. Ta lisas, et pea kõik ELi liikmesriigid koguvad isiklikuks tarbeks kopeerimise tasu süsteemi abil, kus tasu on juba seadme hinnas.
Kannatanute esindaja sõnul on vvalitsused  oma pikaajalise õigusvastase tegevusetusega suretanud tasude kogumise süsteemi välja. "EL-i liikmesriikide keskmine kogutud isiklikuks tarbeks kopeerimise hüvitis oli näiteks 2015. aastal 1,42 eurot inimese kohta ja seda koguti kõikidelt salvestusfunktsiooniga seadmetelt ja kandjatelt,“ räägib ta. „Eestis on vastav näitaja aga 0 eurot. Seega ühena vähestest EL-i liikmesriikidest pole Eesti valitsused suutnud tänase päevani tasude kogumist isiklikuks kasutuseks olevatelt kaasaegsetelt salvestusseadmetelt ja –kandjatelt korraldada ning seda vaatamata isegi Riigikohtu siduvale hinnangule sellise tegevusetuse õigusvastasuse kohta.„ Kohtuistung toimub sel nädalal.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee