Eesti uudised

Piisavalt täpsed relvad mõistliku hinnaga 

Heikki Kirotar, Reimo Soosaar – Snaiprigild, 22. mai 2019, 18:41
Foto: Reimo Soosaar
Kaitse Kodu! tänavu esimeses numbris ilmunud artiklit modulaarsetest täpsusrelvadest loeti hoolikalt. Isegi nii hoolikalt, et see ehmatas, mille tagajärjel viirastusid paljudele näljased lapsed, kes lähevad kooli kasetohust punutud pasteldega.Nimetatud artikli infokastid, kus oli lahti kirjutatud suurekaliibrilise TRG 42 ja modulaarse TRG M10 komplekti reaalsed hinnad (vastavalt suurusjärgus 7000–8000 ja 12 000–15000 eurot) tekitasid paljudes huvilistes ehmatust, sest jutt käib ikkagi keskmise eestlase aasta või isegi paari netopalgast! Aastas mitme tuhande euroni ulatuvatest laskemoonakuludest rääkimata.

Tegelikult saab palju harjutada ka oluliselt odavamalt. Käesoleva artikli ettevalmistamisel küsisime mitmete täpse laskmise spetsialistidest kaitseliitlaste arvamust, kellest igaüks laseb aastas vähemalt jalaväejao või isegi -rühma padrunikoguse sihitud laske erinevate relvasüsteemidega. Milliseid relvi soovitatakse täpsuslaskmiseks ja kui palju peaks treenima, et oma laskespordiks või jahirelvaks ostetud püssiga toetada vajadusel täpsustulega Kaitseliidu üksust?

Sõjalise täpsuslaskmise põhimõtted

Täpsuslaskur on lääneriikides võitleja, kes on saanud väljaõppe, tabamaks olulisi sihtmärke, mis on teistele liiga väikesed või liiga kaugel. Klassikaline sihtmärk on näiteks oma üksuse rünnakut takistav vastase kuulipildujapesa või soomusmasina meeskond puhkehetkel, sest meeskonnarelvad muutuvad kasutuks, kui meeskond ei ole võitlusvõimeline.

Täpsuslaskurid kasutavad sihtmärgi paremaks leidmiseks ja sihikuparanduse arvestamiseks tavaliselt optilisi sihikuid ja muid abivahendeid, kuid tavalise laskuri muutub täpsuslaskuriks ennekõike koolitus, mitte aksessuaarid.
Täpsuslaskuri erialane koolitus kestab mõnest nädalast mitme kuuni.

Tavaliselt moodustavad kolmandiku koolitusest loengud, kolmandiku välitegevus ja kolmandiku laskeharjutused. Pärast baaskursuse lõppu peab taseme hoidmiseks regulaarselt treenima.

Sellepärast saab korralikke täpsuslaskureid koolitada eelkõige tegevväelastest või aktiivsetest reservistidest, kellel on soov ja võimalus aastaringselt harjutada.

Eelmises artiklis kirjutasime, et soovitatav oleks aasta jooksul lasta vähemalt 1000 lasku, kuid päris hea taseme suudab saavutada ja seda hoida ka poole väiksema laskemoonakuluga. Oluline on jälgida, et laskeharjutused on regulaarsed ja mitmekülgsed, keskmiselt kord kalendrikuus mõnikümmend sihitud ja analüüsitud lasku, ning pärast relva sisselaskmist praktilise laskekauguse piires tuleb keskenduda ebakindlate laskeasendite, liikuva sihtmärgi tabamise, ajapiiranguga laskmise ja muude keerulisemate ülesannete täitmisele.

Täpsuslaskur suudab tegutseda üksinda, kuid on märgatavalt efektiivsem kahe- kuni neljaliikmelises meeskonnas. Eriti pikemaajaliste positsioonide või iseseisvate tegevuste korral on oluline, et meeskonnas oleks lisaks laskurile ka vaatleja, julgestaja või sidemees, tulejuhtimise ülesande korral ka tulejuht. Ideaalis on kõikidel täpsuslaskuri väljaõpe ning ülesandeid roteeritakse meeskonna sees, kuid saab hakkama ka nii, et erialane väljaõpe on ainult ühel.

Tegevuse planeerimisel tuleb arvesse võtta ka vastase oodatavat vastutegevust. Samamoodi, nagu jalaväerühma jagude täpsuslaskurid toetavad jao ja rühma manöövrit, võivad jagu ja rühm toetada kattetulega täpsuslaskurite positsioonile liikumist või eemaldumist.

Sobiv kaliiber ja relv täpsuslaskmiseks

Täpsuslaskmiseks saab kasutada põhimõtteliselt kõiki kaliibreid ja relvasüsteeme ning eriti madala intensiivsusega konfliktidest ja ebaregulaarsete või eriüksuste tegevusest saab tuua hulgaliselt väga loomingulise lähenemise näiteid.

Kui sõjapüssi puhul peetakse normaalseks tehnilist hajuvust kuni 4 MOA, siis täpsusrelvadel on soovitatav alla 1 MOA täpsusmoonaga ja alla 2 MOA tavamoonaga. Enamik kvaliteetseid jahipüsse on piisavalt täpsed täpsuslaskmiseks. 4 MOA on kuni 116 mm 100 m kaugusel. Tehniline hajuvus 1 MOA ehk minute of angle tähendab, et kõik lasud mahuvad 100 m kauguselt 29 mm läbimõõduga ringi sisse.

Sõjapüssi relvaraud on vastupidavuse tõstmiseks tavaliselt kroomitud ja täpsusraud kroomimata ehk kulub sama laskemoona kasutades oluliselt kiiremini. Kui sõjapüssi tehnilistes andmetes võib olla garanteeritud laskude arv enne raua vahetust 15 000 lasku, siis täpsusrelval on rahuldav tulemus 5000 lasku raua kohta.

Reeglina saadetakse kulunumad relvad remonti või kasutatakse uute täpsuslaskurite väljaõppes, kelle laskeoskus ei ole veel piisav täpsusrelvast maksimaalse täpsuse saavutamiseks.

Enamik teadaolevaid täpsusrelvi on olnud kaliibrites 5,45 x 39 kuni 8,6 x 70, kuid ka väikesekaliibrilise sportrelvaga kaliibris 22 LR ehk 5,6 x 15R on võimalik täpselt tabada rohkem kui 100 meetri kaugusele. Summutiga 22 LR relva lask on praktiliselt hääletu. Samuti saab väikesekaliibrilist relva kasutada odava õpperelvana, sest padrunid maksavad täiskaliibrilise omadest mitu korda vähem.

Väiksema kineetilise energiaga laskemoona kasutamisel peab muidugi arvestama, et see ei läbista kiivreid ega kaitseveste. Isegi tavalist püstolit on võimalik kasutada täpsuslaskmiseks, kui lisada näiteks summuti ja kerge õlatugi. Kui mõnes üksuses leidub veel Rootsi 9 mm M39 B laskemoona, siis oleks väga mõistlik panna iga püstolikandja jaoks mõned karbid kõrvale, sest see on oluliselt parema läbivusega kui uuem püstoli laskemoon.

5,56 NATO ja ka 223 Rem kuul on kerge (3–4 g) ja kiire (950–1000 m/s), pigem madala ballistilise koefitsiendiga, ning seetõttu aeglustub suhteliselt kiiresti ja on eriti efektiivne lühematel, kuni 200 m laskekaugustel. Lennukiiruse langemisel alla 700 m/s väheneb haavav mõju oluliselt. Kuuli lennukaar on esimesed sajad meetrid suhteliselt sirge, kuid seejärel hakkab kuul kiiresti aeglustuma ja langema, samuti mõjutab kerget kuuli oluliselt küljetuul. Seega tuleb üle 200 m kaugusele või tugeva tuulega lastes hinnata eriti täpselt tingimuste mõju kuuli lennukaarele. Sellest hoolimata kasutatakse tänapäeval kaliibriga 5,56 relvi ka jao täpsuslaskuri relvana, sest tuuletundlikkust kõrvale jättes on relva ja laskemoona kerge kaal positiivne. Magnumite peamine eelis võrreldes 7,62 NATO või 308 Win täpsusrelvadega ongi kahekordne praktiline laskekaugus sama kaalu juures ja kuulide oluliselt suurem läbistusvõime kergelt soomustatud sihtmärkide puhul.

Täpsusmoona muudavad kallimaks peamiselt kõrgendatud kvaliteedinõuded ja väiksemad toodangumahud. Peame meeles, et iga uue laskemoona lisamine logistilisse ketti paneb logistikud alati ropendama ja juukseid katkuma ning on täiesti võimalik, et kompanii täpsuslaskurite väga kallis ja eriline laskemoon jõuab näiteks kuulipildurite lintidesse. Isegi kui täpsusmoon on olemas, tuleb täpsusrelv kindlasti sisse lasta ka üksuse tavamoonaga, et seda vajadusel kasutada.

Asjatundjad peavad 5,56 mm täismantelkuuli selle väiksema ristlõike tõttu isegi paremaks kiivrite ja kaitsevestide läbistajaks kogu relvade praktilise laskekauguse piires ja kriitiliseks piiriks kiivrite või pehmete kaitsevestide läbistamisel on kuuli lennukiirus üle 400 m/s, mis 5,56 NATO padrunil on 550 m kaugusel, kui kuuli energiast on alles 300 J. 7,62 NATO või 308 Win kerge täismantelkuuli kiirus on 600 m kaugusel 400 m/s ja energia 800 J.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kui tavaline 9 mm püstolikuul ei suuda läbistada kiivrit ega killuvesti, siis rootslaste terasmantliga püstolikuul suudab seda teha mõnekümne ja nii 5,56 kui 7,62 automaatide kuulid kuni 600 m kauguselt. Seega on mõistlik sihtida rindkere asemel kuulikindla plaadiga kaitsmata alakeha ja külgi, siis on suurem võimalus kaitsevesti läbistada.

Pikemalt loe Kaitseliidu ajakirjast Kaitse Kodu!

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee