Kommentaar

Maris Lauri | Eesti ei saa endale laristamist lubada (20)

Maris Lauri, riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees, Reformierakond, 22. mai 2019, 18:28
Foto: Tiina Kõrtsini
Valitsusel on loetud päevad aega, saamaks kokku uus riigieelarve strateegia ja järgmise aasta esialgne eelarve. Ülesanne ei ole lihtne, kuna valimislubaduste vastaspoolel on vajadus riigieelarve puudujääki vähendada.

Seaduse järgi tohib Eestis eelarve struktuurne ehk majandusolusid arvestav puudujääk olla kõige enam 0,5% SKPst. Vaatamata headele aegadele majanduses, oli see rahandusministeeriumi hinnangul tegelikult 1,4% SKPst. Nominaalse 0,5% puudujäägi põhjustas keskvalitsuse 0,9% puudujääk SKP suhtes. Eelarve probleemi sügavust näitab asjaolu, et ka selleks aastaks prognoositakse nõutavast oluliselt suuremat puudujääki: rahandusministeerium 1% ja Euroopa Komisjon 1,5% SKPst.

Olevik ja tulevik sõltub palju minevikust, ka riigirahanduses. Puudujäägil olid mitmed konkreetsed põhjused (nt aktsiiside alalaekumine, kulude kasv), mida saab aga taandada ühisele nimetajale – Jüri Ratase valitsuse vastutustundetu eelarvepoliitika. Selle asemel, et püüda hoida rahaasju tasakaalus, valiti kulutamise tee. Et see oleks lihtsam ja seaduspärane, muudeti seadust, lubamaks puudujääki 0,5% ulatuses SKPst. Kahjuks ei suudetud sellestki kinni pidada.

Arvestades valimislubadusi ja eelarveseisu, on võimalik, et praegune valitsus otsustab taas eelarvereeglit lõdvendada. Ehk siis enda tegevuse seadustamiseks muudetakse seadust. Pole just aus ega tark tegevus.

Muidugi võib juhtuda, et eelarvereegli rikkumine toimub nii, nagu tehti ka eelmisel aastal: kasutades õhku täis tuluprognoose ja/või kaheldava sisulise väärtusega raamatupidamislikke manipulatsioone. Riigiettevõtte kapitali suurendamine samal ajal ulatuslike dividendidega on just viimast.

Praegu on lubatud eelarvepuudujääki mitte suurendada. Sellest ei piisa – puudujääki tuleb vähendada. Seda nõuab seadus ja seda on soovitanud ka eelarvenõukogu, teistest nõustajatest rääkimata. Vaja oleks juba selle aasta eelarveseisu parandada, tuleva aasta omast rääkimata, kuid kõik signaalid valitsuselt osutavad sellele, et otsitakse mingit nõksu, kuidas sellest kõigest pääseda.

Eesti-sugune väikeriik ei saa endale laristamist lubada. Muidugi võib tunduda, et kui riik kulutab rohkem, siis on inimesed õnnelikumad ja elu parem. Riigi suuremad kulud ei tee inimesi jõukamaks – kui, siis vaid ajutiselt ja väheseid. Kui riik soovib inimeste heaolu oma tegevusega tõsta, siis mõistlikum oleks targalt kulutada, arvestades sealjuures pikaajalist arengut ning võimalusel riigi sekkumist, sealjuures maksude vähendamisega, piirata.

Teiste riikide kogemus kinnitab seda, mida meie endigi oma. Korras riigirahandusega riigid on pikemas perspektiivis edukamad, kuigi riigirahanduse kordaseadmine võib olla esiti vaevarikas, keeruline ja frustratsiooni tekitav. Põhjused on tegelikult lihtsad. Esiteks tähendab korras riigirahandus, et riigi kulutused on mõõdukad ja arukad, laristamist ei ole. Sellest tuleneb teine põhjus: maksud on otstarbekad ja võimalikult madalad, see aga motiveerib maksumaksmist ja ergutab ka majandust. Kolmandaks tähendab korras riigirahandus ka paremat vastu pidamist kriiside puhul.

Niisiis, arukalt käituv valitsus viiks eelarve tasakaalu juba sel, hiljemalt järgmisel aastal.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee