Poliitika

PIHITOOL | Eurovalimiste esinumbrid avaldavad: millise poliitilise kursi võtab Euroopa ja kus võiks asuda selle pealinn (72)

Marvel Riik, 24. mai 2019, 12:00
Riho Terras, Lauri Hussar, Raimond Kaljulaid, Evelin Ilves, Andrus Ansip, Artur Talvik, Marina Kaljurand.Foto: Stanislav Moškov, Teet Malsroos, Tiina Kõrtsini, Tiina Kõrtsini, Erlend Štaub, Heiko Kruusi, Tatjana Iljina
Mõned päevad enne Euroopa Parlamendi valimisi päris Õhtuleht erakondade esinumbritelt ja üksikkandidaatide esindajalt hulga küsimusi, mis võiks anda lugejatele teejuhiseid, et teha otsus Euroopa Parlamendi valimistel. Kolmeosalise sarja kolmandas osas räägivad kandidaadid muu hulgas oma puhkamiseelistustest ning sellest, millises suunas liigub Euroopa Liit.

  • Jättes vastusest Eesti välja, millises Euroopa Liidu riigis kõige parema meelega puhkaksite?

Riho Terras, Isamaa: „Puhkaksin meelsasti Portugalis, sest mulle meeldib palju autentset ajalugu ja hea ilm.“

Lauri Hussar, Eesti 200: „Kuna elan ise mere lähedal, siis tõmbab mind kontrastina mägedesse. Seega Alpidesse lähen alati hea meelega. Ühel korralikul mägimatkal on vaatamata raskele füüsilisele pingutusele parim see võidurõõmutunne, kui järjekordne tipp on vallutatud.“

Raimond Kaljulaid, üksikkandidaat: „Portugalis.“

Evelin Ilves, Eestimaa Rohelised: „Kreekas.“

Andrus Ansip, Reformierakond: „Oleme viimastel aastatel veetnud osa puhkusest koos lastelastega. Pean reisimist hariduse osaks. Öeldakse küll, et tark õpib läbi küla sõites rohkem kui loll läbi maailma tuisates, kuid ma olen siiski veendunud, et vanemad, kellel see võimalus on, peaks oma laste silmaringi reisimisega laiendama. Lemmikkoht, kus oleme korduvalt lastega koos olnud, asub siiski Võrumaal Meegomäel.“

Artur Talvik, Elurikkuse erakond: „Portugalis.“

Marina Kaljurand, Sotsiaaldemokraadid: „Lätis. Mulle meeldivad Läti loodus ja rannad.“

Võttes arvesse uuringuid, oletusi, meeleolusid liikmesriikides – milliseks kujuneb Euroopa Liidu poliitiline suund?

Riho Terras: „Euroopa suurim parteiperekond on kristlik-demokraatlik Euroopa Rahvapartei, kuhu kuulub ka Isamaa, ning see jääb ka pärast neid valimisi kõige mõjukamaks poliitiliseks jõuks. See tähendab, et mõistlik parempoolne (konservatiivne) poliitika jääb domineerima, mistõttu on oluline, et Eestil oleks selles fraktsioonis oma esindaja.“

Lauri Hussar: „Euroopa Liidu tulevikusuund peaks olema euroopalike väärtuste kandmine. Euroopa jaoks on tähtsad vabadus ja demokraatia ning nendes raamides on kohta nii liberaalsusel kui ka konservatiivsematel hoiakutel.“

Raimond Kaljulaid: „Usun, et me liigume pikas perspektiivis pigem hoopis kolmandat teed mööda [kui liberaalsus või konservatiivsus]. Liberaalid ja mõistlikud konservatiivid peavad tegema koostööd, et Euroopas reforme läbi viia. Samal ajal peame vaatama, et äärmusparempoolsed jõud ei suudaks võimu võtta. Mõistlik tsentrism on lahendus.“

Evelin Ilves: „Liberaalne demokraatia jääb alles. Keskseks teemaks tõuseb keskkond ja kliimapoliitika. Euroopa valija on mõistnud, et keskkonnata pole elu ka meil enestel.“

Andrus Ansip: „Küsitlused ennustavad, et senised suurimad parteigrupid – Rahvapartei; sotsid ja demokraadid – ei saa eelseisvatel valimistel piisavalt toetust, et moodustada vaid kahest partnerist koosnev koalitsioon. Uueks suureks jõuks saab põhiliselt liberaalide, see tähendab ALDE ja En Marche’i põhjal loodav fraktsioon.“

Artur Talvik: „Liberaalide ja konservatiivide kemplus on Euroopa halvanud. Sellest haigusest saavad päästa vaid uued nõndanimetatud postideoloogilised jõud. Mida see tähendab? Euroopa juhtimine peab muutuma inimestele lähemaks ja poliitilised otsused peavad lähtuma parimatest lahendustest inimestele ja loodusele. Vasak- ja parempoolsus, konservatiivsus ja liberaalsus on eilne päev. Sellest ei saa vanad jõud veel aru.“

Marina Kaljurand: „See ongi nende valimiste väga põhimõtteline küsimus – kas Euroopa Liit jätkab demokraatlikul suunal või liigub isolatsiooni, eraldatuse, vastandumise ja lõhkumise suunas, nagu soovivad paremäärmuslased.“

  • Kas Euroopa Parlamendis tuleks töökohad – Brüssel, Strasbourg ja Luxembourg – ümber vaadata? Nimelt on Euroopa Liidu pealinn Brüssel valitud omal ajal (1951) nii, et läänesakslastel ja prantslastel oleks pealinnadest (Bonn ja Pariis) hea sinna autoga sõita. Nüüd aga on liidus palju uusi, just idapoolseid ja Balkani riike. Kas ei oleks loogilisem, kui liidu pealinn oleks näiteks Praha või Viin?

Riho Terras: „Igasugune kolimine on täiendav kulu. Euroopa maksumaksja vahenditele on mõistlikumaid väljundeid, kui ametnike kolimine ning uute parlamendihoonete ja selleks vajaliku infrastruktuuri rajamine.“

Raimond Kaljulaid: „Palun ärme tegele rumalustega! Selle asemel, et kolida pealinna, vaatame parem ümber selle, et meil on liikmesriikides suur majanduslik ebavõrdsus. Vaatame ümber selle, et Eesti eakad elavad suhtelises vaesuses. Vaatame ümber selle, et Eesti on endiselt vaid 70% peal Euroopa keskmisest. Vaatame kõik need asjad ümber ja siis hakkame tegelema sellega, kuhu linna paigutada parlament.“

Evelin Ilves: „Ei pea ümber vaatama. Brüssel on Euroopa Liidu vaimus arenenud ja välja ehitatud. Oleks rumal raiskamine seda kõike kusagil uuesti alustada. Transport areneb ja vahemaad üha vähenevad ajaliselt, nii et kilomeetrite kaal väheneb.“

Andrus Ansip: „Ma ei pea Euroopa Liidu institutsioonide kolimist praegusest asukohast kuhugi mujale poliitiliselt ja finantsiliselt teostatavaks. Seetõttu tunduvad mulle selleteemalised arutelud tarbetud.“

Artur Talvik: „Igal juhul tuleb lõpetada kolme linna vahel pendeldamine (Brüssel, Strasbourg, Luxembourg), mis on lolli rahakasutuse supernäide. Ümberkolimine oleks väga kallis projekt. Seda raha võiks pigem targemini kasutada.“

Marina Kaljurand: „Brüssel peaks jääma Euroopa Liidu pealinnaks ja europarlamendi istungid tuleks samuti tuua Brüsselisse. Brüsseli ja Strasbourgi vahel sõitmine on kulukas ja mõttetu.“

  • Kuidas plaanite enda tegevust parlamendis kajastada, et inimesed teaksid, kas ja mida te seal üleüldse teete?

Riho Terras: „Luban, et olen alati kättesaadav Eesti elanikele ja meediakanalitele ning võtan vastu ka külalisgruppe. Eriti oluliseks pean head koostööd Eesti meediakanalitega ning kaalun ka blogi pidamist.“

Lauri Hussar: „Eesti inimeste informeerimine on lisaks igapäevatööle Euroopa Parlamendi saadiku üks olulisemaid tööülesandeid. See aitab selgitada kodumaal Euroopa olulisi murekohti ja väljakutseid. Selleks tuleb tihedalt suhelda Eesti ajakirjandusega ja kasutada maksimaalselt kaasaegseid infotehnoloogilisi võimalusi. Kindlasti kavatsen ka võimalikult palju kohtuda silmast-silma Eesti inimestega, et rääkida nendega tänasest Eestist, Euroopast ja maailmast.“

Raimond Kaljulaid: „Kes jälgib mind Facebookis, Instagramis ja loeb minu blogi, näeb, et minuga on väga lihtne ühenduses olla – sõltumata sellest, kas ma viibin samas linnas, teises linnas või teises riigis. Me elame digitaalses ühiskonnas ja -ajal – vahemaad ei ole olulised. Oluline on suutlikkus kasutada digitaalset ruumi, et suhelda.“

Evelin Ilves: „Läbi sotsiaalmeedia ja otseste kohtumistega inimestega.“

Andrus Ansip: „Olen olnud alati ajakirjanikele kättesaadav. Loodan, et ajakirjanikud tunnevad minu vastu huvi ka siis, kui rahvas peaks mind Euroopa parlamendi liikmeks valima. Sotsiaalmeedia kanalitest kasutan Twitterit ja blogipostitusi. Nii kavatsen ka jätkata.“

Artur Talvik: „Kavatseme jätkata Erevisiooni. See on videoblogi, mida saab praegugi juba jälgida Elurikkuse erakonna Facebooki lehel.“

Marina Kaljurand: „Kohtuda, rääkida, tutvustada, kirjutada, kuulata inimesi.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee