Poliitika

PIHITOOL | Eurovalimiste esinumbrid annavad aru: mida teha põgenikekvootidega, kuidas suhelda Venemaaga (91)

Marvel Riik, 23. mai 2019, 12:00
Artur Talvik, Marina Kaljurand, Andrus Ansip, Evelin Ilves, Lauri Hussar, Riho Terras, Raimond Kaljulaid. Heiko Kruusi, Tatjana Iljina, Erlend Štaub, Tiina Kõrtsini, Teet Malsroos, Stanislav Moškov, Tiina Kõrtsini
Mõned päevad enne Euroopa Parlamendi valimisi päris Õhtuleht erakondade esinumbritelt ja üksikkandidaatide esindajalt hulga küsimusi, mis võiks anda lugejatele teejuhiseid, et teha otsus Euroopa Parlamendi valimistel. Kolmeosalise sarja teises osas räägivad kandidaadid muu hulgas oma keeltepagasist ning sellest, kuidas tuleks suhtuda Venemaasse.

  • Milliseid Euroopa Liidu keeli räägite? Milliseid peaks rääkima, et Euroopas poliitikat teha?

Marina Kaljurand, Sotsiaaldemokraadid: „Räägin inglise keelt. Euroopas on see kindlasti poliitika tegemise keeleks.“

Andrus Ansip, Reformierakond: „Koolis ja ülikoolis õppisin saksa keelt. Inglise keelt olen õppinud iseseisvalt alates kaheksandast klassist, sest unistasin meremeheks saamisest. Üliõpilasmalevas Ungaris hakkasime vestlussõnastikku kasutades omavahel suhtlema ungari keeles. Veelgi põgusam on olnud minu kokkupuude rootsi, leedu ja läti keelega. Nendes keeltes olen peaministrina kõnesid pidanud. Leedus lauluväljakul koguni neljakümnele tuhandele inimesele. Euroopa institutsioonides töötav inimene peaks kindlasti oskama suhelda nii inglise kui prantsuse keeles.“

Evelin Ilves, Eestimaa Rohelised: „Lisaks inglise keelele saan hakkama soome ja vene keelega, kui olen mõned päevad keelekeskkonnas – need on rooste läinud. Euroopas saab oma emakeele ja inglise keelega väga hästi hakkama, aga kindlasti tuleb suureks kasuks prantsuse, saksa ja hispaania keeleoskus. Mistahes keel, ka pisike, rikastab sinu maailma ja avab uksi.“

Lauri Hussar, Eesti 200: „Olen õppinud kuut-seitset keelt. Euroopa Liidu ametlikest keeltest räägin inglise ja saksa keelt. Mõistagi saan aru ka soome keelest. Väikeriigist tulnud esindajad võiksid osata võimalikult palju keeli.“

Riho Terras, Isamaa: „Saan ladusalt hakkama saksa, inglise ja vene keelega. Loen ja saan aru ka prantsuse keelest. Kontaktide ja heade suhete eelduseks on hea keelteoskus. Poliitikat ei tehta ainult parlamendisaalis ja ametlikel kohtumistel, vaid ka koridorides ja kohvilaua taga.“

Raimond Kaljulaid, üksikkandidaat: „Euroopa riikide keeltest valdan inglise keelt. Saksa keele olen keskkoolis omandanud, kuid siis praktika puudumise tõttu jälle kaotanud. Usun, et Euroopasse tööle minnes on võimalik see taas ellu äratada.“

  • Mida tuleks teha Venemaaga? Jätkata senist sanktsioonide jms poliitikat või alustada nii-öelda puhtalt lehelt?

Artur Talvik: „Lõpetada silmakirjalikkus. Kui meie põllumehed kannatavad sanktsioonide pärast, siis sakslased mitte nii väga. Mercedes-Benz avas Venemaal just uue tehase ja Nord Stream22 toru liigub ikka Saksamaa poole. Kahjuks ei ole sanktsioonid andnud ka soovitavaid tulemusi. Aga Venemaad peab karistama Ukraina ja Gruusia eest.“

Marina Kaljurand: „Suhete parandamise võti on Moskvas. Ma ei näe, et suhted võiksid paraneda enne, kui Venemaa lõpetab sõjalise tegevuse Ida-Ukrainas ja asub täitma Minski kokkuleppeid. Tuleb jätkata sanktsioonide poliitikat, kuni Venemaa muudab oma agressiivset käitumist.“

Andrus Ansip: „Venemaaga puhtalt lehelt alustamine pole võimalik, sest sellist lehte ei ole. Pole võimalik aktsepteerida senist Venemaa-poolset rahvusvahelise õiguse rikkumist ning kallaletungi oma naaberriigile Ukrainale ja Gruusiale. Seni, kuni Venemaa oma poliitikat ei muuda ega lõpeta rahvusvahelise õiguse rikkumist, pole ka Euroopa Liidul oma Vene-suunalist poliitikat võimalik muuta.“

Evelin Ilves: „Oma tegude eest peab igaüks vastutama. Ka Venemaa. Tema leht pole puhas.“

Lauri Hussar: „Venemaa puhul ei ole ju midagi muutunud. Mitme riigi okupeerimine jätkub, sõnavabadus riigis on lämmatatud, jätkub ka agressiivne luure- ja mõjutustegevus lääneriikides. Sanktsioonid on aidanud nende agressiivset tegevust ohjeldada ja enne, kui ei toimu muutust, ei tuleks senist suhtumist kuidagi muuta.“

Riho Terras: „Me nägime, mis juhtus siis, kui Euroopa riigid leebusid pärast Gruusias toimunut. Venemaa agressiooni Ukrainas ei tohi unustada ning ühtne sanktsiooni-, energiajulgeoleku- ja kaitsepoliitika peab püsima. Venemaa liikmeõiguste taastamine Euroopa Nõukogus on kindlasti väga halb olukorras kus Krimm on endiselt annekteeritud ja Ida-Ukrainas käib sõda.“

Raimond Kaljulaid: „Kumbki vastus ei ole õige. Eesti huvides on pingete langus Vene-Lääne suhetes, et vähendada otsese sõjalise kokkupõrke ohtu. Sellel on palju eelduseid, mille kirjeldamiseks jääb siinkohal ruumi väheseks. Tähtis on hoida dialoogi ning ka Eesti ja Venemaa peaksid omavahelist poliitilist suhtlust jätkama ja laiendama.“

  • Kas Euroopa vajaks ühtset armeed? Miks?

Artur Talvik: Ei. Las NATO tegeleb kaitsmisega.“

Andrus Ansip: „Sellist armeed, nagu paljud riigi klassikalise armeena ette kujutavad, ei tule. Selleks pole õiguslikku võimalust ega praktilist vajadust.  Meil juba on Euroopa Liidu lahingugrupid, milles ka Eesti osaleb. Kui ühtne armee tähendab tihedamat koostööd kaitseuuringutes või relvahangetes, siis on see igati tervitatav. Eesti julgeoleku tagab meie kuulumine NATOsse. Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ei kuulu NATOsse ja mitte kõik NATO liikmesriigid ei kuulu Euroopa Liitu.“

Evelin Ilves: „Motivatsioon oma maad, rahvast ja riiki kaitsta ei tulene ainult töökohustustest, selles on väga suur osa patriotismi ja missioonitunnet, inimlikku armastust ka. See peab jääma, sest selles on tugev jõud. Koostöö aga võiks tõesti olla palju tihedam. Lisaks või eelkõige – meie kaitsegarantii on NATO. Ja NATO-l on olemas juhtimisstruktuurid.“

Lauri Hussar: „Praegu olen ma kindlalt veendumusel, et Euroopa ühine armee ei oleks Eesti huvides. Meil on toimiv kaitsekoostöö NATO liitlastega. Euroopa Liidu ühine armee mõjuks paralleelstruktuurina. Aastal 2007 loodi Euroopa Liidu lahingugrupid, kuid siiani ei ole neid veel ühelgi missioonil kasutatud. NATO aitab meil hoida ka häid transatlantilisi suhteid ja seetõttu olen veendunud, et Eesti julgeoleku jaoks on parim senise kaitsekoostöö jätkumine.“

Riho Terras: „Ei. See arutelu on asendustegevus, sest Lissaboni lepinguga pole see lihtsalt võimalik. Euroopa Liidu liikmed peavad panustama vähemalt 2% SKTst kaitsekulutustesse. Ka need riigid, kes NATOsse ei kuulu, võiks endale sellise eesmärgi seada, sest vaid võrdne panustamine suurendab reaalset kaitsevõimet.“

Raimond Kaljulaid: „Ei vajaks. Mulle üldse ei meeldi mõte Euroopa militariseerumisest. Ma ei näe mingit vajadust luua NATO-le paralleelstruktuure.“

  • Kas pooldate põgenike kohustuslikke kvoote riikides? Miks?

Artur Talvik: „Tõeline põgenikejama on alles tulemas. See on seotud nõndanimetatud kliimapõgenikega. Pooldan väga kiiresti probleemiga tegelemisega alustamist. Kui looduse tuksi keeramine jätkub samas tempos, siis läheb olukord päris hulluks ega aita ka kvoodid.“

Marina Kaljurand: „Pooldan solidaarset lähenemist, kus riigid jagavad vabatahtlikult vastutust (ja ka kvoote).“

Andrus Ansip: „Põgenikekvootides leppisid liikmesriigid kokku ühekordse erakorralise meetmena. Sõjapõgenikud on inimesed ja neid tahtevastaselt mingisse riiki „jagada“ pole õige.“

Evelin Ilves: „Suurte probleemide lahendamine saab toimuda koostöös. Selle aluseks on solidaarsus. Kuid ka põgenike enda tahe ja valikud peavad tähtsust omama.“

Lauri Hussar: „Eestis on praegu 107 kvoodipagulast. See on alla viiendiku pagulaskvoodist ja seda on vähem kui ühes kortermajas elanikke. Olemasolev pagulaskvoot ei tohiks Eestile küll probleemiks olla ning arvestades paari aasta tagust rändekriisi, näitab see solidaarsust lõunapoolsete liikmesriikidega. Selleks, et tulla toime migratsioonikriisiga peab Euroopa lisaks piiride kaitsele, olema oluliselt veenvam oma välis- ja julgeolekupoliitikas.“

Riho Terras: „Ei. Isamaa oli ja on kohustuslike kvootide vastu, sest migratsioon on valdkond, mille üle peaks iga riik ise otsustama.“

Raimond Kaljulaid: „Ei poolda.“

  • Kes, kui üldse, võiksid olla Euroopa Liidu uued liikmesriigid?

Artur Talvik: „Island, aga nad ise ei taha veel.“

Marina Kaljurand: „Keegi Balkani riikidest, näiteks Montenegro.“

Andrus Ansip: „Euroopa Liidu laienemine sõltub laienemiskriteeriumite täitmisest. Kõigil Euroopa riikidel, kes kriteeriumid täidavad, peab olema võimalus liituda. Praegu on kandidaatriigi staatus viiel riigil, kuid kõigil on liikmelisuseni veel pikk tee käia.“

Evelin Ilves: „Need, kes täidavad Kopenhaageni kriteeriumid [ehk Euroopa Liiduga liitumise nõuded]. Praegu selliseid Euroopa Liidu naabrite hulgas pole, kõige lähemale on liikunud Balkani riigid.“

Lauri Hussar: „Euroopa Liit peab oma uksed uutele tulijatele lahti hoidma, kuid oluline on liitumiskriteeriumite täitmine. Praegu ei ole ükski riik nendele ligilähedalgi. Pikas perspektiivis võime rääkida Ukrainast, reast Balkani riikidest, aga miks mitte kunagi ka Türgist.“

Riho Terras: „Kõik Euroopas asuvad riigid, kes täidavad kandidaatriikidele kehtestatud kriteeriume.“

Raimond Kaljulaid: „Need, kes soovivad liituda ja täidavad selleks vajalikud eeldused.“

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee