• Mis oli esimene Euroopa riik, kuhu reisisite, kui vanalt ja mis põhjustel?

Evelin Ilves, Eestimaa Rohelised: „Norra. Hääletasime tudengitena läbi Peterburi ja Murmanski Venemaa-Norra piirile Kirkenesi lähedal, kus Vene piirivalve meid pidulikult üle vaheala talutas ja norrakatele üle andis. Sealt hakkasime läbi Norra-Rootsi-Soome Eestisse tagasi hääletama. Vahepeal aga toimus putš ja Eesti sai vabaks. Lahkusime Nõukogude Liidust ja naasime vabasse Eestisse.“

Riho Terras, Isamaa: „Esimene riik oli ilmselt Läti, kuhu kooliekskursioonid viisid enamikku õpilasi. Esimene samm raudse eesriide taha oli 1990. aastal tudengina Rootsi külla sõprusorganisatsioonile Uppsalas.“

Artur Talvik, Elurikkuse erakond: „Rootsi. Aasta oli siis 1989 ja mina 25aastane. Läksin külla Rootsis elavale tädile. Siis ei olnud laevaliini Rootsi. Saime ennast kaubelda ühe kaubalaeva peale reisijateks.“

Marina Kaljurand, Sotsiaaldemokraadid: „Soome 1994, sulgpallivõistlustele veteranide klassis.“

Lauri Hussar, Eesti 200: „Esimest korda sattusin toona veel raudse eesriide taha 1991. aasta varakevadel, kui sõitsime kooli laulukoori ja tantsurühmaga külla sõpruskoolile Münsterisse. Selle reisi toimumine tundus siis väikese imena. Korra tuli seda ka edasi lükata, sest enne väljasõitu varastati kogu grupi reisipassid ja need tuli siis uuesti koos viisaga vormistada. Nõukogude-Poola piiril ootasime piiriületust üle viie tunni. Kooliõpilastena läks meil isegi hästi, sest tavajärjekorra pikkus oli ligi kaks päeva.“

Raimond Kaljulaid, üksikkandidaat: „Esimene Euroopa riik, kuhu ma reisisin oli ilmselt Soome. Külastasime Helsingit ja Serena veeparki. Nüüd tahab EKRE, et sel piiril taastataks piirikontroll, sest Soome poolt ähvardab meid nende meelest meeletu hädaoht.“

Andrus Ansip, Reformierakond: „Käisin üheksa-aastaselt emaga tema töökoha korraldatud ekskursioonil Riia loomaaias. Sellel ammusel ajal oli Riia loomaaed eestlaste hulgas veel kuulsam kui praegu, sest Tallinna loomaaed Lasnamäe serval oli väga pisike. Paraku sain ma võrratutest Laima kommidest suurema elamuse kui loomaaiast. Kommid ja läti keel tekitasidki tunde, et olin teises riigis, välismaal.“

• Kuidas suhtute Brexitisse? Kas järgmise viie aasta jooksul tõstatub samalaadne küsimus Eestis?

Evelin Ilves: „Tänapäeva maailmas, kus Hiina ja USA üha jõudsamalt domineerivad, on ainus viis edukas olla ja ellu jääda – koostöö. Väikestel pole perspektiivi ning Ameerika ja Hiina kõrval on ka Suurbritannia väike tegija. Brexit on näide valega manipuleerimise kurvast tagajärjest. Loodetavasti on see teistele riikidele õpetuseks. Eesti rahvas on väga euroopameelne, nagu ka enamik eurooplasi ja täna ka britte.“

Riho Terras: „Mina austan Suurbritannia inimeste otsust, kuid Eesti jaoks oleks kindlasti olnud parem, kui Suurbritannia oleks jäänud Euroopa Liidu liikmeks. Eesti inimeste seas on toetus Euroopa Liidule kõrge ning põhjust sealt lahkuda ei ole.“

Artur Talvik: „Nagu näha, on Brexiti tulemusel saanud Euroopa Liidu vastastest selle pooldajad. Mina suhtun Brexitisse kui Euroopa värskendusse. Euroopa Liidu juhtkond oli juba liiga mugavaks läinud. Brexit on Euroopa letargiast lahti raputanud.“

Marina Kaljurand: „Brexit on Suurbritannia rahva demokraatlik otsus ja sellisena ma seda austan. Minu isiklik eelistus on, et Brexitit ei oleks tulnud. Eestit ei ohusta Euroopa Liidust lahkumine. Eesti inimeste toetus Euroopa Liidule on liidus üks kõrgemaid, mis näitab, et meie inimesed saavad aru, et Eestil saab olla õnnelik tulevik ainult Euroopa Liidus.“

Lauri Hussar: „Brexit on hea näide poliitikute vastutustunde puudumisest, kus õnnemäng võib lõppeda katastroofiga. Endine peaminister David Cameron läks oma positsioonide tugevdamise nimel täispangale ja kaotas kõik. Praegu on Suurbritannia ühiskond lõhki: teist aastat järjest langeb rahva ostujõud, lahkuvad suurkorporatsioonid ja ka poliitiliselt on riik mõistetud tühikäigule. Ainsaks lohutuseks on Brexiti eestvedajate lootusetu retoorika, et nüüd otsustatakse oma asju jälle ise ja järsku 50 aasta pärast on elu parem. Eesti puhul on selline areng ülimalt ebatõenäoline.“

Raimond Kaljulaid: „Ei tõstatu. Kuid kui paremäärmuslikud populistid saavad oma tahtmise, võib Euroopa Liit sellisel kujul laguneda. Kui see juhtub, on Eesti küllalt kaitsetus ja haavatavas olukorras. On paradoks, et kõige kõvemini iseseisvusest jauravad jõud püüavad seda kõige agaramal moel hävitada.“

Andrus Ansip: „Ühendkuningriik pole suutnud ettenähtud kahe aasta jooksul Euroopa Liidust lahkuda. Pärast Brexiti referendumit on toetus riigi kuulumisele Euroopa Liitu kasvanud kõigis 28s liikmesriigis, sh Ühendkuningriigis. Brexit on pannud väga paljusid inimesi mõtlema Euroopa Liidu liikmelisusest tulenevatele hüvedele ja seetõttu ei pea ma tõenäoliseks, et mõni riik võiks soovida Brexitit korrata. Minu hinnangul selles protsessis võitjaid pole.“

• Millist Euroopa Liitu soovite, kas suveräänsete riikide liitu või liitriiki?

Evelin Ilves: „Ikka riikide liitu, aga tiheda koostööga.“

Riho Terras: „Riigiks olemine on meile täiesti jõukohane ning me ei vaja anonüümset ja rahvusetut Euroopa riiki. Minu ja Isamaa hinnangul peavad liikmesriigid jääma olulistes küsimustes iseseisvaks, kuid samal ajal tuleb teha koostööd nendes valdkondades, millest üksinda jõud üle ei käi.“

Artur Talvik: „Hoolimata tugevast survest föderaalriigi suunas toetan tugevate rahvusriikide liitu.“

Marina Kaljurand: „Euroopa Liit peab olema riikide liit, mis säilitab riikide identiteedi ja eripära ning on samas ühtne ja solidaarne.“

Lauri Hussar: „Euroopa Liit on maailmas unikaalne riikidevahelise koostöö vorm ja on sellisena andnud kogu maailmajaole mõõtmatult juurde. Praegu on Euroopa Liit rahvusriikide liit ja liitriigi tekkimist ette näha ei ole. Selleks on riikidevahelised erinevused liiga suured.“

Raimond Kaljulaid: „Suveräänsete riikide liitu mõistagi.“

Andrus Ansip: „Euroopa Liidu aluslepingus on sõnaselgelt kirjas, et Euroopa Liit on riikide liit. Euroopas pole mingit tahet aluslepingute avamiseks ning selle põhimõtte revideerimiseks. Samuti pole kellelgi tahet maksta Euroopa Liidu eelarvesse rohkem kui senine üks protsent rahvuslikust kogutulust. Liitriigi pidamiseks peaksid liikmesriigid maksma ühisesse eelarvesse vähemalt paarkümmend korda rohkem. Need, kes väidavad, et nad kaitsevad meid Euroopa föderaliseerumise eest, on ise tondi seinale maalinud ja asunud sellega kangelaslikult võitlema.“

• Kelle poolt olite Eurovisionil ning olete tavaliselt olnud? Aga jalgpalli EMi finaalturniiril?

Evelin Ilves: „Venemaa poolt. Mulle meeldis nende lavasõu. Jalkasse suhtun leigelt.“

Riho Terras: „Ei ole kumbagi teemasse süvenenud, kuid instinktiivselt toetan alati väikestest riikidest pärit üllatajaid.“

Artur Talvik: „Jalkas olin Islandi poolt. Just sellisena näen tugevaid väikeriike. Eurovision jätab külmaks, aga ka seal oli Island teisest puust.“

Marina Kaljurand: „Loomulikult Eesti, tänavu oli minu teine eelistus Rootsi. Jalgpalli puhul ei ole kindlat eelistust.“

Lauri Hussar: „Viimati kuulsin tõeliselt head laulu 12 aastat tagasi, kui nüüdseks toonela radadele siirdunud Roger Cicero laulis sellest, kuidas naised valitsevad maailma. See võiks anda aimu ka minu muusikalistest sümpaatiatest. Jalgpallis olen hoidnud pöialt Saksamaa koondisele.“

Raimond Kaljulaid: „Eurovisioni ei vaata. Jalgpalli EMi finaalturniiril olen pooldanud Hispaaniat ja Portugali.“

Andrus Ansip: „Hasarti ja kirge pole see võistlus [Eurovision] minus tekitanud, mida ei saa öelda näiteks jalgpalli EMi kohta. Alagrupimängude esimesi ringe jälgin suhteliselt neutraalselt. Lemmikud tekivad ja vahetuvad turniiri käigus. Kui meeskond, kelle mäng mulle meeldib, langeb turniirilt välja, siis tuleb uus lemmik asemele. Viimasel EMil olid sellised lemmikud Island, Saksamaa, Prantsusmaa ja Portugal.“

• Kui raske on jätta pere Eestisse, kui jälle lennujaamas Brüsseli lendu ootate? Või tuleb pere Brüsselisse kaasa?

Evelin Ilves: „Me pole seda veel otsustanud. Aga olen varasemas elus mõlemat varianti proovinud ning mõlemal on omad plussid ja miinused. Kõik sõltub pereliikmete soovidest ja tahtest. [Koer] Schubert näiteks ei taha kaasa tulla. Talle meeldib mets ja meri, mida Brüsselis ikka väga napib.“

Riho Terras: „Olen elanud umbes kaheksa aastat Saksamaal, sellele lisaks Inglismaal, Šveitsis, Rootsis. Praegugi elab mu pere Hollandis, nii et senises ametis lahutasid mind perest sageli tuhanded kilomeetrid.“

Artur Talvik: „Perest eemalolek on kindlasti üks keerulisemaid probleeme. Samas on võimalus iga nädalalõpp Eestis veeta. Vahest on isegi hullem, kui kodumaal töötades tegeled tööasjadega ka nädalavahetusel.

Marina Kaljurand: „Minu kodu on Eestis ja jääb siia. Hakkan Brüsselis tööl käima. Eemalolek perest on raske, aga olen seda välisministrina kogenud ja tean, et saan hakkama.“

Lauri Hussar: „Kui see on küsimus, kas mul on oma pere toetus, siis vastus on jah. See oleks meile uus väljakutse, aga ma olen veendunud, et leiame parima lahenduse.“

Raimond Kaljulaid: „Pere tuleb kaasa.“

Andrus Ansip: „Euroopa Komisjoni asepresidendi töö nõuab elamist Brüsselis. Vaid kord kuus või kord kahe kuu jooksul olen saanud Eestis käia. Minu abikaasa jagas ennast Eesti ja Belgia vahel, lapsed ja lapselapsed käisid Brüsselis külas, mille üle oli mul muidugi väga hea meel. Lastega oleme kasutanud igapäevaseks suhtluseks videokõnesid. Tänu sellele pole ka kõige pisematel lastelastel mingit võõristust kui vanaisa neile külla tuleb.“

Jälgi Õhtulehte, sest juba homme vastavad kandidaadid uutele küsimustele. Õhtuleht saatis küsimused ka Keskerakonnale ja EKRE-le, kuid vastuseid ei laekunud ettenähtud ajaks.