Repliik

Repliik | Kas sõna on vaba? 

Helen Orav-Kotta, Elurikkuse Erakonna liige, 21. mai 2019, 12:03
Foto: Robin Roots
Valimiste eel on iga kandideeriva poliitiku peamine ülesanne saada võimalikult palju sõna, selgitada oma eesmärke ja põhimõtteid. Toimub omamoodi iludusvõistlus, kus kaunimad ideed võiks pääseda elluviimise vooru. Paraku näeme, et mitte kõigi osalejate sõnad pole sellel võistlusel võrdselt vabad, kõik sõnad ja ideed ei pääse levima. Enne riigikogu valimisi kehtestas ERR-i nõukogu korra, mille kohaselt valimisstuudiosse pääsesid vaid  “täisnimekirja” esitanud erakonnad. Tänu Elurikkuse Erakonna valjudele protestidele on Euroopa Parlamendi valimiste eel ERR-i nõukogu oma otsuse ringi vaadanud ning nii Elurikkuse Erakonna kui ka Eestimaa Roheliste esindajad pääsevad võrdselt teiste erakondadega ERR-i saadetesse.

Paraku ei järgi kõik organisatsioonid võrdse kohtlemise printsiipi. Eraõiguslikud asutused kutsuvad oma ekraanidele või kõlaritesse oma sõnumit levitama neid, keda ise tahavad. Kuid oleks aus, kui demokraatiat austavad, sõna- ja ajakirjandusvabaduse eest seisvad organisatsioonid selgitaksid avalikult oma valikute põhimõtteid. Valikuprintsiipe selgitamata tekib paratamatult küsimus, kas tegu on ikka vaba sõna eest seisva ajakirjandusega? Kurb on näha, et demokraatia kadumisest kõige enam kaotada võivad organisatsioonid, sealhulgas ajakirjandus, tegelevad poliitilise segregatsiooniga.

Sellise olukorra tagajärjeks on paratamatult suurte meediamajade usaldusväärsuse kahanemine. Seetõttu pole midagi imestada kui inimeste informeerimisel hakkavad üha suuremat rolli mängima alternatiivseid uudiseid ja -tõdesid esitavad portaalid. Kahaneb nende ajakirjandusväljaannete hulk, kes kujundavad sõnavabadust meie ühises mõtte- ja kultuuriruumis. See on meie kultuuriruumi elurikkuse kvaliteedi langus. Sellel on samad juured meie inimeste elukvaliteedi ja ökosüsteemide kvaliteedi langusega.

On loomulik, et sellises olukorras saavad poliitmaastikul võimu lihtsakoelisi ja jõulisi lahendusi pakkuvad jõud. Iga nende sõna, tegu ja käemärk leiab oma robustsuses ajakirjanduses kajastamist, sest sellega kaasnev elevus toob reklaamiraha vaba sõna minetanud ajakirjanduse viimaste hingetõmmete pikendamiseks. 

Pikemas perspektiivis see hoopis kiirendab senisel kujul toiminud vaba sõna ja mõtet kandnud ajakirjanduse kadumist. Need protsessid pole ainult Eestile omased, vaid on toimumas kõikjal Euroopas. Igale jõule leidub vastupidine jõud. Euroopas on koondumas ja kasvamas teaduspõhisust ja inimõiguseid austav, postideoloogiline keskkondlikkusel põhinevad alternatiivsed liikumised.  Nende sünd on kõikjal olnud sarnane – tõrjumine ja sildistamine – kuid lõpuks nad võidavad niikuinii. Selliste liikumiste peamisteks tõukejõududeks on kõrgharitud, laia silmaringiga, uut majandusmudelit üles ehitavad ja keskkonnaga täiesti uut suhet loovad inimesed. 

Tööstusrevolutsiooniga koos sündinud parem-vasak poliitteljestik kaob ajaloohämarustesse koos keskkonda lõhkuva majandusmudeliga. Neil pole inimestele enam midagi pakkuda. Tõelised küsimused selles ja veel enam järgmises valimisstsüklis on lähitulevikus inimeste toimetuleku ja heaolu tagamine ning seda saab teha vaid loodusseadustega kooskõlas, loodusega koos. Koos hoitud loodusega on ka inimesed hoitud ja sõnad vabad.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee