Repliik

Enn Eesmaa | Sinimustvalgem euroliit (4)

Enn Eesmaa, riigikogu väliskomisjoni esimees, Keskerakonna kandidaat europarlamendi valimistel, 19. mai 2019, 19:07
Foto: Martin Ahven
Sedasi kirjutades ei pea ma silmas mitte Euroopa Liidu muutmist Eesti Vabariigi laadseks ühtseks riigiks. Minu mõtteline EL-trikoloor tähendab soovi suveräänsete riikide liidu arenemist senisest veelgi suurema solidaarsuse, mõistlikkuse ja vastutusvendluse suunas.

Seega sinine. Minu silmis tähendab ja rõhutab see solidaarsust. Peame töötama selle nimel, et igat riiki, rahvust ja inimest koheldaks Euroopa Liidus võrdselt nii sisus kui ka vormis. Kes vähegi asjadega kursis on, see teab, et ebaloomulikult sageli räägitakse veel tänagi Euroopa Liidu tuumikriikidest ja hiljuti liitunutest, rikastest ja vaesematest liikmesriikidest. Kasutusele on koguni võetud terminid ida- ja läänepoolsed, kuigi vahepeal tundus, et need mõisted on ajaloo prügikasti heidetud ning Poola Torumees pole ammugi enam sümbol, millega rikkamate riikide töölisklassi hirmutatakse.

Brexiti põhjuste üle vaieldakse ilmselt veel aastaid. Kuid juba praegu on selge, et britid pole olnud ülemäära rõõmsad neist, kes vaesematest Euroliidu liikmesriikidest asunud elama ja tööle nende kuningriiki.

Euroopa Liidu põhivabaduste hulka on aga aegade algusest peale kuulunud võimalus vabalt Euroopa Liidu liikmesriikides elada ja töötada. Rahalised põhjused on alati ülitähtsad. Üllatusin minagi, kui sain teada, et Ühendkuningriik maksab Euroopa Liidu ühiskassasse iga päev ca 70 miljonit eurot ehk Saaremaa valla kogu aasta eelarve jagu raha. Suurema solidaarsuse saavutamine on raske ülesanne, sest enamik Euroopa Liidu liikmesriike tahab ka tulevikus elada riikide ühenduses, mitte ühendriigis. See nõuab senisest suuremat valmisolekut teiste arvamusi ära kuulata, omi arvamusi vajadusel koguni muuta. Senisest rohkem vajame diplomaatika- ja empaatiavõimelisi poliitikuid. Muu hulgas kindlasti ka Euroopa parlamenti.

Üksmeelselt tuleb toetada EL-i vähemarenenud riike, kelle seas oli ju hiljuti ka Eesti. Kuulume ju praegugi veel EL-i eelarvest kasu saajate, mitte netomaksjate hulka. Samas oleme kindlalt lähenemas euroliidu keskmisele arengutasemele. Teadupärast hakkavad toetused vähenema, kui liikmesriik ületab 75% keskmisest tasemest. Toetust väärib mõte, mille kohaselt Euroopa Liidu liikmesriigid läheks üle ühtsele Euroopa valuutale – eurole, järgides kõiki vastavaid makromajanduslikke ja muidki kriteeriume.

Must – see tähendab ja rõhutab mõistlikkust ja maalähedust. Maalähedust garanteerib euroliidu põhiprintsiipide hulka kuuluv subsidiaarsus ehk lähimuspõhimõte. See peab tagama EL-i peamiste poliitiliste ja haldusotsuste vastuvõtmise kodanikele võimalikult lähemal tasandil. Enne õigusakti ettepaneku esitamist peab Euroopa Komisjon alati tõestama, et lähimuspõhimõttega on arvestatud. Erandi moodustavad Euroopa Liidu ainupädevuse valdkonnad.

Paiguti on Euroopa Liidus liiga palju bürokraatiat. Ja mitte pelgalt koomiliste banaanikõveruste sektoris. Ikka ja jälle võib täheldada liigset paralleelsust. Loomulikult peab ametnikke Euroopa Liidu keskustes olema palju, kuid neid on kohati ülearu. Olen kindel, et Euroopa Liidu arengu eelduseks on institutsioonide tõhususe tõstmine, seadusloome protsessi kiirendamine ja tarbetute kulude vähendamine. Toetan euroametnike arvu, dubleerimise ja bürokraatia vähendamist kogu Euroopa Liidus.  Me ei suuda seda saavutada üleöö, kuid asjakohase protsessiga peaks alustama.

Valge – see tähendab ja rõhutab vendlust. Euroopa rahvad on oma vabast tahtest ühinenud Euroopa Liiduks. Lisaks privileegidele tähendab see otsus ka vabatahtlikku vastutust, nii individuaalset kui ka ühist. Sellist kooslust pole meie kontinent kunagi näinud ega kogenud. Tõsi, juba Napoleon mõlgutas mõtteid ühtsest Euroopast, kuid tema arvates pidanuks selle koosluse tähtsaim riik olema Prantsusmaa temaga eesotsas. Tänases ja loodetavasti ka homses Euroopa Liidus otsustavad Euroopas kehtivate reeglite ja eelarve kasutamise üle Euroopa parlamenti valitud saadikud. Lisaks neile ka Euroopa Liidu Nõukogu ehk kõikide liikmesriikide valitsused, kus Eestil on samapalju sõna- ja otsusõigust, kui näiteks Prantsusmaal.

Euroopa päeval rõhutasid Euroliidu valitsusjuhid peamiste ülesannete hulgas just välispoliitilist dimensiooni. Kiiremini ja adekvaatsemalt peame reageerima olemasolevatele ja tulevastele väljakutsetele. Esmane soov on punn- ja vastasseise diplomaatiliselt lahendada. Välismajanduse valdkonnas peab Euroopa Komisjon tagama Euroliidu majanduslike huvide igakülgse kaitse. Siingi on olulised nii üld- kui ka kohalikud aspektid.

Pean meeleldi tõdema, et Eesti sini-must-valge meie jaoks harjumuspärane tõlgendus sobib oivaliselt ka Euroopa Liidu konteksti. Oleksime ju rahul ja rõõmsad, kui Euroopa Liidus tähendaks sinine helget, pilvitut tulevikku, must – maalähedust ja mõistlikkust ning valge meie pürgimuste ja ideaalide puhtust.

Jääbki siis küsida: miks pole euroliit rohkem Eesti moodi? Ideaalse, tuleviku-Eesti moodi. Selle eesmärgi nimel tasub pingutada. Nii Tallinnas kui ka Brüsselis.

4 KOMMENTAARI

n
Napoeon 21. mai 2019, 18:36
tahtis euroopat ühendada, kuid tema kompeksi põeb üks teine prantsane. Samad paanid olid ka Aadu ja Jossifil...
a
Aivar Kallam 19. mai 2019, 21:55
"Jääbki siis küsida: miks pole euroliit rohkem Eesti moodi? Ideaalse, tuleviku-Eesti moodi. Selle eesmärgi nimel tasub pingutada." See on rumal eesmärk.
Loe kõiki (4)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee