Eesti uudised

POLIITROHELUSE JAHIL: Türi lillelaat oli helmekaktustest tühjaks ostetud (17)

Viljar Voog, 17. mai 2019, 21:55
Kevadine Türi Lillelaat Foto: Tiit Tamme
Legendaarselt Türi lillelaadalt leiab rohenäpp aeda või korteri aknalauale nokutomati ja hirmvalusasti kõrvetava tšillipipra. Üks taim, mida aga kusagil näha polnud, oli helmekaktus. Kas vaikiv protest uue valitsuse vastu?!

„Meil said need otsa just. Olid, aga said otsa,“ naerab vastuseks müügimees Kristjan Tori Lilleaiast.

Tõtt-öelda, ega helmekaktusele väga laadal ei meeldinukski – nimelt ei salli see otsest päikesepaistet ja seda on tänavusel, järjekorras juba 42. Türi lillelaadal palju. Mõni võib öelda, et liigagi palju, sest müüjad peavad kuivas palavuses taimi ohtralt niisutama, et need ka pühapäeva õhtuks veel ostjatele ahvatlevad välja paistaks. „Aga see on ikka parem, kui päike paistab – muidu ei oleks kliente,“ nendib Kristjan, kes oli koos kamraadidega ettenägelikult oma müügiplatsile toonud suure veetünni. Selle varjus vilus seisid väikesed anumad kesvamärjukesega, millega müüjad samuti kastsid – oma keelt. 

Õllest on lillelaada kontekstis igati paslik rääkida, sest selle kalli hinna pärast soomlased ju enam Eesti majandust varasemal kombel ei elavda. Õnneks on taimemüügis status quo säilinud ja Türi laat tõmbab endiselt kohale hiiglaslikus koguses põhjanaabreid. Juba reede varahommikust olid kohal Soome numbrimärkidega turismibussid ning müügiplatsil ringi kõndides kostis iga viienda sammu pealt kõrva mõni „Kiitos!“.

„Mis sa ütleksid, palju hinnad siin odavamad on? Kuskil 20 protsenti vist,“ päris ja vastas iseendale Markku. „Ja valik on oivaline.“

Oma ostlemishimu rahuldamiseks oli põhjanaaber laadaplatsile kaasa võtnud neli ostukotti, mis olid nõnda hiiglaslikud, et mõni pisem mees võinuks sinna sisse ära kadudagi. Järjest ladus ta sinna istikuid, aga ruumi jäi ikka ülegi. Kogemuste värk: Markku jaoks oli tänavune juba viies järjestikune Türi lillelaat. „Ilmselt jäämegi siin käima,“ kavatseb ta järgmisel aastal reisi korrata.

Tuleva aasta laat võiks osutuda ka rahulikumaks. Praegu kasutavad hinnanguliselt 30 000 külastajat kokku meelitavat lillepidu agaralt ära europarlamenti pürgivad poliitikud. „Oleme siin mõlemad laadalised koos,“ kõlas Taavi Rõivase suust, kui ta ühele müüjannale kommi pakkus. Teised laadalised tulid vastu, Isamaa reklaamvoldik käes, ja vadistasid midagi innukalt rootsi keeles – ilmselt arutasid, kuhu viisakusest vastu võetud paber poetada. Kui Türil pole kohta helmekaktusele, jäägu sealt eemale muugi poliitika – see on lille-, mitte mokalaat.

HelmekaktusFoto: Tiina Kõrtsini

Mis on helmekaktus?

Türi lillelaadal Õhtulehele leidmatuks jäänud helmekaktus (pildil) kannab ladinakeelset nime Rhipsalis ja hõlmab ligi 60 alamliiki. Helmekaktus pärineb Kesk- ning Lõuna-Ameerikast, kus ta on harjunud troopilise õhuga ja seetõttu vajab keskküttega kodus tihedat niisutamist. Õitsemise lõpus tulevad taimele peale väikesed sõstraid meenutavad viljad, mille järgi on ta saanud oma eestikeelse nime helmekaktus.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee