Eesti uudised

MÄRG HAUD: uppunute seas on iga aastaga rohkem eakaid (11)

Toimetas Johanna-Kadri Kuusk, 20. mai 2019, 08:03
Foto: Aldo Luud
Kuigi uppunute arv on aasta-aastalt oluliselt vähenenud, kasvas eelmisel aastal hüppeliselt just eakate osakaal – üle poolte uppunutest olid eakad.

Viimastel aastatel on kasvanud eakamate inimeste osakaal uppunute hulgas. Uppumiste põhjuseks on sageli libastumine ja veekogu kaldalt vette kukkumine ja oma võimete üle hindamine ujumisel. 2018. aastal uppus Eestis 43 inimest, neist 22 olid vanemaealised. Täiskasvanud uppunute keskmine vanus oli 60 aastat. Uppunud naiste keskmine vanus oli 76, meestel 56 aastat.

2018. aastal uppus kokku 43 inimest, neist 22 ehk enam kui pooled olid vanemad kui 60 aastat. Uppunutest 15 olid mehed ning 7 naised.  Täiskasvanud uppunute keskmine vanus oli 60 aastat. Uppunud naiste keskmine vanus oli 76, meestel 56 aastat.

Suplemisel oma võimete ülehindamise tõttu uppus neli, vette kukkumise tagajärjel seitse ning kalastamisel kuus eakat inimest. Alkoholijoobes oli 22 uppunud eakast iga kolmas ehk kokku seitse inimest, kusjuures neli neist olid kalastajad.

Sel aastal on veeõnnetustes hukkunud 13 inimest, kellest viis olid eakad.

„Juhtumite põhjal saame järeldada, et mitmed õnnetused on juhtunud seetõttu, et inimesed hindavad oma võimeid üle. Nagu ütleb meie kampaania hüüdlausegi ütleb, et ka tšempionid väsivad ja on paratamatu, et eakam inimene ei ole enam nii kiire reaktsiooniga või sama tugev kui nooruses. See aga ei tähenda sugugi, et sportimise ja muud veega seotud tegevused peaks suures hirmus ära lõpetama vaid, et lihtsalt rohkem läbi mõelda oma tegemised ja võimalusel luua ohutumad lahendused,“ selgitas Virkala.

Näiteks ujumiseks tasub valida turvalised, ametliku valvega ujumiskohad, võtta kaasa ka sõber ning ujuda pigem kaldale lähemal nii, et jalad ulatuksid põhja, juhuks kui jaks lõppeb.

Mitmed õnnetused on selliseid, kus inimesed kukuvad vette – järskude kallastega jõgedelt, võttes tiigist vett, purretelt või takerdudes näiteks kalavõrkudesse. Sellistel puhkudel tasuks järskudel kallastel ja kitsastel purretel või sildadel. liikuda ettevaatlikult. Aiamaa kastmiseks võiks võimalusel luua pumba ja voolikuga kastmissüsteemi, sest raskeid veeämbreid tassida võib osutuda libedal tiigi- või jõekaldal ohtlikuks.

Kalale minnes tasub kindlasti selga panna päästevest ja arvestada ilmastikuoludega.

„Muidugi pole keegi kaitstud terviserikke eest, mis võib tabada ootamatult ja kohta valimata ning veega seotud tegemiste puhul võib see saada saatuslikuks. Seetõttu tasub alati realistlikult suhtuda oma tervisesse ja arvestada võimalike krooniliste haigustega,“ ütles Virkala.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee