Kaitsejõudude paraad Narvas 2009. aasta 24. veebruaril.Foto: Tairo Lutter
Viljar Voog 16. mai 2019 17:28
Vladimir Putin vaataks naerdes pealt, kuidas tema väed hõivavad Narva ja NATO vaidleb end ogaraks, kas väikese Eesti veel väiksema piirilinna pärast on mõtet hakata pidama Venemaaga laiaulatuslikku sõda – sellise stsenaariumi võimaliku konflikti kohta käis välja Washingtonis paikneva Brookingsi mõttekoja vanemteadur Michael O’Hanlon oma raamatus „Senkaku paradoks: suure sõjaga riskeerimine pisikeste panuste nimel“.

Vladimir Putin vaataks naerdes pealt, kuidas tema väed hõivavad Narva ja NATO vaidleb end ogaraks, kas väikese Eesti veel väiksema piirilinna pärast on mõtet hakata pidama Venemaaga laiaulatuslikku sõda – sellise stsenaariumi võimaliku konflikti kohta käis välja Washingtonis paikneva Brookingsi mõttekoja vanemteadur Michael O’Hanlon oma raamatus „Senkaku paradoks: suure sõjaga riskeerimine pisikeste panuste nimel“.

Raamat sai nime Ida-Hiina meres paikneva Senkaku saarestiku järgi, mis lääneriikide hinnangul kuulub Jaapanile, kuid mida Hiina Diaoyu nime all ka enda omaks peab. Kui hiinlased otsustaksid mõne saare okupeerida, peaks USA oma Jaapani liitlastele appi tõttama ja nõnda võiks paari inimtühja ja sisuliselt väärtusetu maalapi pärast alata sõda tuumariikide vahel. Milleks?

Sarnast olukorda, kus vähemalt mõned NATO liikmed hakkaks küsima, kas see kõik on ikka seda väärt, näeb O’Hanlon potentsiaalselt sündimas ka Eestis. „Potentsiaalsed agressorid võivad kahelda USA valmisolekus minna sõtta näiliselt väikeste panuste nimel. Äkki võib konflikt lahvatada mõnes Balti riigi idapoolses linnas – nagu Eestis Narvas. Või äkki võib see juhtuda sootuks väiksemas linnas, mille Vene „rohelised mehikesed“ – tunnusmärkideta mundrites sõjaväelased – võltsvabanduse tähe all hõivavad,“ kirjutab ameeriklane.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad