Maailm

Emakaväline rasedus emakasse tagasi ja vägistamine ei loe: Alabama ja teised osariigid teevad samme abordi keelamiseks (24)

Toimetas Greete Kõrvits, 16. mai 2019, 20:52
„Välja minu emakast!“ Meeleavaldaja Alabama osariigi valitsushoone eesFoto: Reuters/Scanpix
Mitme Ühendriikide osariigi valitsus hakkas viimastel nädalatel korraga allkirjastama või arutama seadusi, mis piiraksid raseduse katkestamist. Mõned neist on suisa jaburad, näiteks seadus, mis leiab, et emakavälise raseduse võib emakasse siirdada või seadus, mis keelab abordi isegi vägistamise ja intsesti puhul. Selline üle võlli seadusandlus on aga plaanipärane, kuna eesmärgiks on jõuda ülemkohtusse ja raseduse katkestamist lubav üleriigiline seadus üldse tühistada.

CBS News kirjutab, et Ohio osariigi senatis eelmisel kuul esitatud seaduseelnõu järgi võiks tervisekindlustust abortide puhul piirata, välja arvatud kahel juhul: kui naise elu on ohus ning kui tegemist on emakavälise rasedusega, mis puhul võiks viljastatud munaraku tagasi emakasse siirdada.

Aprillis kinnitas Ohio kuberner seaduse, mille järgi ei saa rasedust katkestada pärast kuuendat rasedusnädalat. Paljud naised ei teagi selleks hetkeks, et nad rasedad on. Missouri osariigi senatis läbis 16. mail hääletuse eelnõu, mis keelaks protseduuri pärast kaheksandat rasedusnädalat. Erandiks on meditsiiniline näidustus, kuid mitte vägistamise või intsesti (peresisese vägistamise) tagajärjel tekkinud rasedus. Eelnõu peab veel läbima osariigi esindajatekoja hääletuse, vabariiklasest kuberner andis juba mõista, et tema seaduse kinnitaks.

15. mail allkirjastas Alabama kuberner Kay Ivey Ühendriikide kõige piiravama abordiseaduse. See keelab raseduse katkestamise absoluutselt igal põhjusel peale tõsise terviseriski. Muul eesmärgil raseduse katkestamine on kriminaalkuritegu. Arst, kes protseduuri läbi viib, läheb kuni 99 aastaks vangi. Vägistamise või intsesti ohver rasedust katkestada ei tohi. Erandit ei tehta ka alaealiste rasedaks jäänute puhul. Isegi päris lapseealiste.

Eelnõu poolt hääletas 25 Alabama senati 35 liikmest. Kõik 25 on mehed. Naistekliinikute kett Planned Parenthood lubab seaduse kohtusse kaevata.

Asja konks on aga selles, et abordivastased poliitikud ning aktivistid eri osariikides just nimelt seda ootavadki. Lootuses, et mõni ennekuulmatu naiste meditsiinilisi õigusi piirav seadus jõuab ülemkohtusse, kus seejärel tühistataks üleriigiline abordiseadus, rahvakeeli Roe vs Wade.

Roe vs Wade on 1973. aasta kaasus, mis ülemkohtu otsusega dekriminaliseeris raseduse katkestamise ning määratles selle privaatsusvabaduse küsimuseks. 1992. aasta ülemkohtu otsusega said paljud osariigid aga hakata seadma abordile erinevaid piiranguid. Päris ära keelata ei saa, kuid nüüd kompavadki paljud osariigid neid piire, sest USA ülemkohus, ehkki teoreetiliselt sõltumatu organ, on siiski paraku küllaltki poliitiline. Ülemkohtunikke, keda on kokku üheksa, määravad presidendid. Reeglina valib president ikka kohtuniku, kes paistab oma otsustes silma kui presidendi poliitikale soodne tegelane. Ülemkohtuniku töökoht on eluaegne, vahel harva võib ka juhtuda, et mõni president ei saagi oma ametiajal ühtki kohtunikku ametisse nimetada. Ülemkohtunik võib siiski omal soovil ametist lahkuda, näiteks tervislikel põhjustel.

Praegusel vabariiklasest presidendil Donald Trumpil on olnud eelis nimetada ametisse tervelt kaks omapoolset ülemkohtunikku. Üheksast praegusest kohtunikust viis määras ametisse mõni vabariiklasest president. Kaalukausi kõigutas sinnapoole 2018. aastal ametisse määratud vastuoluline kandidaat Brett Kavanaugh, kes sai kohtunikuks vaatamata süüdistustele seksuaalkuriteos.

Hea lugeja mõistab praeguseks, miks abordivastased nüüd aktiveerusid. Aeg näib soodne, et võtta vastu ääretult piiravad seadused, mis lähevad vastuollu Roe vs Wade otsusega, seega kaevatakse uued seadused kindlasti kohtusse, kaasused jõuavad järjega ülemkohtusse, kus vabariiklaste soositud kohtunikud need kas heaks kiidavad, või abordivihkajatele veelgi meeldivam, kogu Roe vs Wade otsuse tühistaksid.

Täpsuse huvides olgu öeldud, et Roe vs Wade tühistamine ei tähendaks, et raseduse katkestamine oleks automaatselt jälle kriminaalne, kuid annaks selles osas otsustamisõiguse osariikidele. Kindlasti jääks raseduse katkestamise õigus mõnes osariigis alles. Mõnes aga algatataks protsess see kiiremas korras kriminaliseerida või keelata. Nelja osariigi põhiseaduses on kirjas, et samal päeval, mil Roe v. Wade tühistatakse, hakkab nende osariigis automaatselt kehtima abordikeeld. Need on Louisiana, Mississippi ja mõlemad Dakotad.

Raseduse katkestamise keelamine mõjutaks enim vaesemal järjel naisi ning protseduuri soovijate arv ei väheneks, küll aga hakkaksid need naised otsima võimalust see läbi viia salaja või enda käe läbi. See aga võib naise või noore tütarlapse elu ja tervise ohtu seada. Naised, kes tervislikel või isiklikel põhjustel, olgu selleks vägistamine, vägivaldne suhe, majanduslik ebakindlus või noorus last saada ei taha, oleksid USAs endiselt olemas. Aeg näitab, milline nende tulevik saab olema.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee