Andres Pajula Foto: Alar Truu
Liina Hallik 16. mai 2019 15:39
„Haridusametis on olukord täiesti pöörane,” kirjeldas Õhtulehe poole pöördunud lapsevanem. „Paanikas vanemad, kelle laps määrati valesse kooli, on juba poole üheksast ukse taga järjekorras. Ametnikel valitseb kaos – inimesi võetakse läbisegi vastu.”

Eile avalikustati nimekiri sügisel esimesse klassi minevatele lastele määratud koolidest. 

Lõuna paiku on haridusametis vaikne. „Ei, mingit eriolukorda ei ole. Praegu ei ole siin ühtegi lapsevanemat,” sõnab haridusameti juhataja Andres Pajula Õhtulehele. Pajula nendib, et kui koolikoha määramise teade lapsevanemateni jõuab, on üldiselt suur hulk lapsevanemaid, kes on rahul, aga on ka neid, kes soovitud koolikohta ei saanud.

Haridusameti juhataja selgitab, et nüüd hakkab alles liikumine toimuma. Paljud vanemad võtavad pakutud koolikoha vastu, ent mitmed hakkavad otsima muid võimalusi. „Kes on ära kolinud, kes juurde tulnud. Ka neil, kes on hiljem Tallinna linna elama asunud, on samasugune õigus koolikoht saada. Liikumine toimub 31. augustini. Lihtsalt suur hulk määrati nüüd ära – see kohustus oli meil 25. maiks. Nendele inimestele on teade saadetud.”

Rahulolematuid vanemaid on vähemaks jäänud

Rahulolematute lapsevanemate hulk aastatega pigem väiksemaks jäänud. „Sel aastal tuli meil Tallinna piires teha 50 eriotsust,” märgib Pajula. „Eelmisel aastal oli eriotsuseid 55. Arvestades, et me jagame igal aastal koolidesse 4500-5000 last, on see väga marginaalne hulk. See on alla 1 protsendi.”

Käesoleval aastal on Pajula sõnul iseloomulik see, et mitmed pöördunutest on jätnud ise avalduse esitamata. „Alla kümne on neid täna olnud, kus lapsevanem on mingil põhjusel ise jätnud avalduse esitamata ja nüüd on talle määratud kool, mida ta ei soovinud.”

Pajula toob näite juhtumist, kus vene keelt kõnelev laps, kelle vanem avaldust ei esitanud, määrati venekeelsesse kooli. Vanem oli aga tahtnud lapse eesti kooli panna. „See lapsevanem oli tõesti siiralt õnnetu, aga võtsime tema avalduse ja vaatame, mis veel teha annab. Tegelesin selle juhtumiga isiklikult.”

Haridusameti poole on pöördunud ka vanemaid, kes on oma esialgses otsuses kahtlema hakanud. „Esialgu on nad esitanud ühe kooli ja nüüd pärast avalduse esitamist on oma otsust muutnud ja soovivad lapse teise kooli panna. Need on inimlikud asjad.”

Pajula kinnitab, et kõigile lapsevanematele, kellel on seoses määratud kooliga küsimusi tekkinud, vastatakse esimesel võimalusel. Ehkki kehtiva korra kohaselt ei saa haridusamet pärast määratud kuupäevi muudatusi teha, püütakse siiski aidata. „Saame rääkida koolijuhtidega. Püüame kõigile probleemidele lahenduse leida. Inimesi peab alati aitama.”

Oma murele leidis lahenduse ka Õhtulehe poole pöördunud lapsevanem.