Eesti uudised

Kui alkoholiaktsiis langeb, mis saab poes õllehinnast? (56)

Marvel Riik, 16. mai 2019, 14:19
Kas alkoholiaktsiisi langetamine toob kaasa ka hinnalanguse poes?Foto: Tiina Kõrtsini
Poekettide sõnul on aktsiis vaid üks tegur, mis määrab õllehinna lõpptarbijale, ehk garantiid, et aktsiisi langetamise tulemusel langeb ka hind, pole. Peaminister Jüri Ratas loodab läbirääkimistele sektoriesindajatega.

Rahandusminister Martin Helme on ametisse astudes asunud kohe täitma koalitsioonlepingu punkti, mille järgi tuleb langetada (alkoholi)aktsiisi, et ohjeldada piirikaubandust. Helme tahab, et see juhtuks võimalikult ruttu ja nii võiks aktsiis langeda juba 1. juulist. „See peab langema,“ ütles Helme nädala alguses ERR-ile.

Samal teemal

Valitsus ei ole praegu midagi otsustanud. Eelarvestrateegia läbirääkimised on alles algusjärgus. Kui idee juba aprillis õhku visati, leidus kõvasti skepsist. Sealhulgas rahandusministeeriumi koridorides. Miks? Kogu Eestis tarbivast alkoholist kolmveerand ostetakse kodumaalt. Kui langetada aktsiisi, siis kogu rahakompott jääb väiksemaks. Selle täitmiseks ja ületamiseks peaks tarbimine kasvama.

See on ideaalne arusaam, mis ei pruugi kokku minna reaalsusega. Tuleb küsida, mida teevad tootjad oma hindadega ning mis mõtted on kaupmeestel, kes tooted lõppkokkuvõttes letti panevad? Garantii, et hind langeb, kuna aktsiis langeb, pole. Osav kaupmees leiab hunnik põhjuseid, miks hinda ei tuleks langetada. Palgad–hinnad tõusevad, senised kõrged aktsiisid on hakanud kasumit sööma…

Ministeeriumil on arvutusi, kuid praeguse seisuga hoitakse neid enda teada. Pole teada, mida valitsus otsustab. Alkoholiaktsiisi langetamise mõjuanalüüsis on niivõrd palju liikuvaid osi, et selle väljavaateid on raske ennustada. Vaikimisi aga arvestatakse, et tõenäoliselt toob langetus kaasa miinuse. Ei midagi katastroofilist, aga rahalist katet tuleb siiski mujalt otsida.

Mida siis teeksid tootjad ja kaupmehed, kui aktsiis langeks kolmandiku võrra? Võtame illustreerivaks näiteks pooleliitrise õlle kangusega 4,7%, mis maksab poes nii 1,40 eurot (ilma pandita). Aktsiis moodustab sellest umbes kolmandiku.

Rimi avalike suhete juhi Katrin Batsi sõnul on küsimusele keeruline vastata, sest kaupa ostetakse sisse tootjalt, millel juba on aktsiis juures. „Seega peaks seda küsima tootjalt, kas ta plaanib jaekaupmehele sisseostuhinda langetada, kui aktsiisi kahaneb,“ ütles Bats.

Samas nendib Bats, et lõpliku hinna määrab ikkagi turg. „Eesti jaekaubanduses on konkurents täna sedavõrd suur, et iga hinnamuutus on suure tähelepanu all,“ selgitas ta. „Kogu keskkond alkoholi müügi osas on väga palju muutunud. Tooted on silma alt ära ja reklaam väga piiratud. Küsimus on, kas paljalt hinnalangus tooks piiri tagant ostjad ikka poodi tagasi.“

Ühtlasi oli Rimi ainuke poekett, kes andis numbrilise vastuse hüpoteetilisele küsimusele. Kolmandiku võrra madalama aktsiisiga oleks õllepudeli hind umbkaudu 1,19 eurot.

Prisma Peremarketi sortimendidirektor Kaimo Niitaru sõnul kujuneb toodete lõplik müügihind mitmetest asjaoludest: sisseostuhind, turuolukord ja sisseostu kogus. „Aktsiis on ka üks mõjutaja, aga mitte ainus. Kui lahja alkoholi aktsiis langeb, siis see võib mõjutada ka müügihindu. Praegu aga oleks ennatlik teha selles osas prognoose,“ ütles Niitaru.

Maxima meediajuht Marit Liik ei soovinud küsimuses ennustusi ega oletusi teha.

Saku Õlletehase müügidirektor Jaan Härms numbrilist muutust välja ei too, kuid ütleb, toetudes Maksumaksjate Liidu tellitud uuringule, et hinnavahe Lätiga ei tohi ületada 1 eurot pooleliitrise viinapudeli ja 2 eurot õllekohvri kohta. Nii on võimalik piirikaubandus tagasi pöörata.

„Sellise hinnavahe saavutamiseks ei tohiks Eesti vastavad aktsiisid, olla võrreldes Läti omadega kõrgemad kui 3–4 senti 1% alkoholi kohta,“ selgitas Härms. „Täpne hinnakujundus kaupluses on loomulikult kaupleja kujundada. Kuid arvutused näitavad, ja sellele lisaks on jaekauplejad indikeerinud, et kui aktsiisivahe lõunanaabritega võimaldaks hoida ka hinda sellisena, et kaoks motivatsioon lõunapiirile sõita, siis oleks kauplustes hinnad Läti piiripoodidega konkurentsivõimelised eelpoolviidatud tasemel.“

Valitsuse pressikonverentsil küsiti peaminister Jüri Rataselt, kas valitsusel on olemas veendumus, et aktsiisi langetamise tulemusel langeb ka lõpptoote hind poes? „Demokraatialikus õigusriigis saab neid kokkuleppeid teha läbirääkimiste teel koos sektoriesindajatega,“ ütles Ratas. „Muid võimalusi pole.“

Ratase sõnul peaks kuu lõpuks olema selge, milliseks kujuneb valitsuse alkoholiaktsiisi poliitika.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee