Eesti uudised

Kaitsevägi Kevadtormi kahjudest: hätta jäänud metsloomade jaoks töötatakse välja eraldi reeglid ja teavituskanalid (48)

Marvel Riik, 15. mai 2019, 11:27
Emata jäänud põdravasikad.Foto: Facebook/Eesti loomakaitse liit
Iga-aastane suurõppus Kevadtorm tekitab kahjusid eelkõige teepindadele ja maastikule. Seoses loomakaitsjate kriitikaga, et õppusega kaasnev müra jätab hätta vastsündinud linnud-loomad, teeb kaitsevägi koostööd Eesti Metsloomaühinguga, et võimalikele juhtumitele paremini reageerida. „Suurõppuse Kevadtorm liigutamine muule ajale ei ole võimalik,“ ütles kaitseväe pressiesindaja kapten Aivo Vahemets.

Koostöös riigi kaitseinvesteeringute keskusega alustas kaitsevägi esimeste parandustöödega juba siis, kui Kevadtorm oli täies hoos. „Õppuse ajal said jooksvalt kõrvaldatud eelkõige kergemad kahjustused, mida oli võimalik reha ja labidaga kõrvaldada. Koostööpartnerid on praeguseks puhastanud juba mitmeid mullaga määrdunud teelõike ja silunud teepervesid,“ selgitas Vahemets.

Kevadtormi kahjud maastikul.Foto: EKV

Samal teemal

Ametlikult kestab Kevadtorm 29. aprillist kuni 17. maini ning selles osaleb kokku üle 9000 kaitseväelase 17 riigist. Praeguseks on kaitseväel suurem osa kahjudest kirja pandud. Vahemetsa sõnul on summadest veel vara rääkida. „Teeme pingutusi, et kõik õppuse põhjustatud kahjud saaksid võimalikult kiiresti kõrvaldatud,“ ütles ta.

Tänavusel aastal on Kevadtorm saanud kriitikat Eesti Loomakaitse Liidult, mille hinnangul võiks õppust korraldada sügisel või talvehakul. Kevad on loodusele teatavasti järglaste saamise aeg. Õppusega kaasneb aga suur müra, mis hirmutab ära emasloomad ja -linnud, kes jätavad seetõttu oma vastsündinud hooletusse.

Eelmisel nädalal levitati sotsiaalmeedias postitusi sellest, kuidas kohalikud elanikud leidsid õppuse piirkonnast kolm emata jäetud põdravasikat.

Vahemetsa sõnul on kaitseväele oluline, et õppused kahjustaks ümbritsevat elukeskkonda võimalikult vähe.  „Me hoolime Eesti looduse tervisest ja peame seda tähtsaks nagu kõik Eesti inimesed.“

Kuid lisaks loodusele tuleb arvestada ka ühiskonna teisi huvisid.

„Suurõppuse Kevadtorm liigutamine muule ajale ei ole võimalik, sest see sõltub meie väljaõppetsüklist, mis algab eelneva aasta juulis ja oktoobris ning kulmineerubki maikuus,“ selgitas kaitseväe pressiesindaja. Lisaargumendiks toob Vahemets Eesti haridusasutuste õppetsükli. „Kaitsevägi ei ole isoleeritud muust ühiskonnast ja nii peame arvestama, et kooliaasta lõppeb 12. klassile juunis. Uued sõdurid saavad tulla aega teenima juulis. Maikuus väljaõppe lõpetamine võimaldab neil valmistuda õpingute jätkamiseks üli- või kutsekoolides.“

Vahemetsa sõnul eeldaks väljaõppetsükli ümber tegemine suuremahulisi muudatusi kogu ühiskonnas. „Kui ka teoreetiliselt nihutada Kevadtorm sügistalve, siis tõenäoliselt oleksid võimalikud kahjud maastikule hoopis suuremad, kuna ilmad on vihmased ja pinnas pehme,“ märkis ta.

See aga ei tähenda, et kaitsevägi ei võtaks kriitikat kuulda. „Me õpime kogu aeg, mistõttu oleme võtnud ühendust Eesti Metsloomaühinguga, et koos välja töötada reeglid ja teavitamise kanalid, kui midagi sellelaadset nagu juhtum põdravasikaga sellel Kevadtormil peaks edaspidi juhtuma,“ lisas Vahemets.

48 KOMMENTAARI

i
Internetipüsiühendus 16. mai 2019, 11:09
Igale loomale.
p
poleoluline 16. mai 2019, 08:15
ei ole kellegi poolt,kuid loodusesse sekkuda ka ei ole öige kui jääb maha on see toiduahelaks teistele ulukitele ,ei tasu neid metsast ära tuua.sellega teed ennem kahju kui kasu.Kaitsejöud peavad ka arvestama oma öppustega nii metsaelanike kui ka rahvaga.
Loe kõiki (48)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee