Seltskond

GALERII | ÕL CANNES'IS: hüljatud kõndisid Pariisi agulist otse punasele vaibale ja jutustasid liigutava loo 

Erlend Štaub, Cannes | Gerly Mägi, 15. mai 2019, 22:42
Cannes'i filmifestival Erlend Štaub
Cannes'i filmifestivali põhiprogrammis linastus film “Les Misérables” (tlk “Hüljatud”), mis heidab pilgu Pariisi agulite šokeerivasse ellu ja olelusvõitlusesse.

Režissöör Ladj Ly ei osanud ealeski oodata, et “Hüljatud” valitakse Cannes’i filmifestivali põhivõistlusprogrammi. Loomulikult on ta aga elevil, et nõnda mainekal võistlusel näidatakse tema filmiga reaalset elu Pariisi agulites.

Samal teemal

Ladj Ly film “Hüljatud” pole aga see legendaarne Victor Hugo lugu, mida sama nime all oleme harjunud nägema. Kuid samasugune pealkiri on linateosele valitud põhjusega. Osa Hugo raamatu sündmustikust toimub Montfermeil’, kus kasvas üles ka Ly. “Sajandi jagu hiljem valitseb viletsus ikka veel seda piirkonda,” ütles ta Varietyle. “Politsei vägivalt on siiani jäänud.”

Idee teha film piirkonna gängide vahelistest pingetest küpses režissööri peas juba enam kui kümme aastat tagasi. Toona ajendasid teda lühifilmi tegema 2005. aasta Pariisi tänavarahutused, mis algasid, kui kaks noorukit said politsei eest põgenedes surma. See kõik toimus Montfermeil' lähistel, kus elab palju vaesunud immigrante. Noorte surm vallandas raevu, mis viis Pariisi kolmeks nädalaks kriisini – tänavatel põlesid autod ja kaklesid gängid. Viimati nähti nii tõsiseid rahutusi Prantsusmaal 1968. aastal. 2005. aasta sündmustest on pärit ka droonikaadrid “Hüljatute” filmis.

Ly on viimased 22 aastat tegelenud sellega, et püüda avalikkuse laiemat tähelepanu sellistele vaestele piirkondadele nagu Montfermeil. Tema sõnul on Prantsusmaa habras majanduslik olukord ja laialdased protestiaktsioonid tekitanud soodsa olukorra, et lõpuks oleks publik valmis kuulama Ly jutustust töölisklassi elust ja noorte vihast. “Varem ei huvitanud äärelinnade elu kedagi, aga nüüd puudutab see Prantsusmaal kõiki.”

Ly peab tähtsaks, et inimesed, kes on ise keerukates naabruskondades üles kasvanud, jutustaksid neid lugusid läbi oma kogemuse. “Me peame sellest rääkima, et näidata, millised on äärelinnad.” Kuid tema sõnul pole Prantsusmaal just palju mustanahalisi kineaste, kuna sealne filmimaastik on väga kinnine ja elitaarne. “Mustanahalisi filmitegijaid võib ühe käe sõrmedel üles lugeda,” rääkis Ly.

Vaata ka galeriid“Hüljatute” esilinastusele eelnenud punaselt vaibalt!

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee