Poliitika

Le Pen tõrjus ebamugavaid küsimusi: miks kõik pärivad ainult Venemaa kohta? (84)

Juhan Mellik, 14. mai 2019, 17:12
Marine Le Pen Mustpeade majas sõiduvees.Foto: Erki Pärnaku
Parempopulistide mahitusel Tallinna külastanud Prantsusmaa rahvusradikaalide juhile Marine Le Penile ei meeldinud ajakirjanike küsimustele väga vastata. Eriti ei mõistnud ta, miks on kohalikul meedial kinnisidee Venemaa kohta.

„Ma ei lase väita, et oleme Venemaa käpa all,” rõhutas silmanähtavalt ärritunud Le Pen, kui aina uuesti ja uuesti tuli teemaks tema Rahvuskogu laen Vene taustaga pangalt. Jah, tema erakond võttis küll laenu ühelt Tšehhi-Vene krediidiasutuselt, kuid mis selles õigupoolest halba on, küsis Le Pen. Seda enam, et intress kogu paketile oli soolane, kokku kuus protsenti. „Ma ei julgeks oma sõbrale küll sellist laenu soovitada,” lausus Le Pen.

Samal teemal

„Suveräänsete rahvaste Euroopa eest”– säärane loosung ehtis esinejate seljatagust. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) korraldatud kõnekoosolekut väisasid lisaks Le Penil ka aatekaaslased Soomest, Taanist ja Itaaliast. Ent küsimuste turmtuli langes pea ainuisikuliselt Le Penile, kes oli jõudnud tunamullustel Prantsusmaa presidendivalimistel teise vooru, kuid seal vandunud alla liberaal Emmanuel Macronile.

Millist varianti prantslanna eelistaks – kas seda, kui tema riiki tuleks õnne otsima mõni harimata eestlasest mustatööline, kes ei räägi sõnagi kohalikku keelt? Või hoopis, kui eestlase asemel saabuks mõni kõrgeltharitud musulman, kellel kõik keeled suus? „Ma ei saa teie küsimusest aru, miks peab säärast asja küsima,” kõlas Le Peni vastus. Igal riigil on tema sõnul õigus ise neid valikuid teha.

„Prantsusmaa on ajalooliselt, juba Charles de Gaulle`i aegadest olnud tasakaalustav jõud,” selgitas prantslanna oma kodumaa rolli maailmapoliitikas. Ennemuiste Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu vahel, nüüd Ühendriikide, Venemaa, India ja Hiina vahel. Pole põhjust eelistada üht teisele.

„Pigem on tähtis võitlus islamiäärmusluse vastu,” lausus Le Pen, kes rõhutas ka seda, et tema enda erakond – Prantsusmaa Rahvuskogu – sai kunagi alguse nimelt kommunismivastase liikumisena.

Kuid Le Peni põhisõnum peitus hoopis mujal. „Euroopa Liit tahab olla impeerium,” rõhutas ta korduvalt. „Kui Euroopa Liit hakkab ette kirjutama liikmesriikide diplomaatiat, siis see riik ei ole enam riik.” Iga riigi suveräänsus ja vabadus – need on väärtused, mille nimel Le Pen võitleb.

Niisamuti peab tema sõnul iga riik seisma esmajoones omaenda rahva nõrgemate eest. „Prantsusmaal on näiteks kuus miljonit töötut,” lausus prantslanna. Igati loomulik, kui peamine tähelepanu kuulub just neile.

„Ma ei võitle suletud riigipiiride nimel,” lausus Le Pen. „Riigipiirid peaksid olema nagu nahk – vajaliku osa laseb läbi, aga mürgise elemendi hoiab väljas.” Küsimus ei ole isegi mitte niivõrd praegustes eurooplastes, vaid selles, millist tulevikku soovime oma lastele.

Jaak MadisonFoto: Erki Pärnaku

Imestust selle üle, miks kõik küsivad ainult Venemaa kohta, väljendas Le Pen korduvalt. Ta suisa keeldus vastamast pärimisele, miks ta ei tunnista Krimmi poolsaare okupeerimist Venemaa poolt. „See küsimus on solvav,” märkis Le Pen.

Lõppude lõpuks said parempopulistid kokku ju selleks, et arutada Euroopat, mitte Venemaad. Prantslanna kõrval istunud EKRE fraktsiooni liige Jaak Madison päris: „Me arutasime ka palju muid teemasid, miks te nende kohta ei küsi?”

„Euroopa Liit ei ole riik, ei ole rahvus,” jäid kõlama selgelt närvis Le Peni lõpusõnad. „Euroopa Liit on rahvused – mitmuse vormis.”

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee