42 protsenti Eesti lapsevanematest arvab, et laste füüsiline karistamine on teatud olukordades vajalik ja mõistetav karistusvahend.Foto: Vida Press
Liina Hallik 10. mai 2019 20:45
Hüppenöör, püksirihm, juhtmed, kingalusikas ja ogalise pandlaga vöö. Ema jaoks polnud vahet, kuhu ja millega ta tütart peksis. Kohus mõistis ema süüdi, kuid trellide taha teda ei saatnud.

Hüppenöör, püksirihm, juhtmed, kingalusikas ja ogalise pandlaga vöö. Ema jaoks polnud vahet, kuhu ja millega ta tütart peksis. Kohus mõistis ema süüdi, kuid trellide taha teda ei saatnud.

Paraku ei olnud tegu erandliku juhtumiga. 35aastane Martin peksis regulaarselt oma alaealist tütart, tagudes last lahtise käega, aga ka jalgadega vastu pead, jalgu ja õlavart. Peale füüsilise valu ja tervisekahjustuste tekkis tütrel peksust püsiv hirmutunne. Aastaid lapse kallal vägivallatsenud isale mõisteti karistuseks kümme kuud tingimisi vangistust poolteiseaastase katseajaga.

Tänavu jaanuaris mõisteti süüdi ka 41aastane Diana, kes vägivallatses kaheksa aastat oma alguses viieaastase tütre kallal. Ema tümitas last keskmiselt kord kuus rusikate, jalgade, jalatsite või rihmaga. 2018. aasta juulihommikul haaras Diana oma teisel – kümneaastasel tütrel juustest ning tõmbas last jõuliselt enda poole. Tutistamine kordus hiljemgi. Mullu oktoobris sakutas ema last nii jõuliselt, et too kukkus seljaga vastu kappi. Samuti tagus ema tütart käega selga. Diana sai karistuseks ühe aasta tingimisi vangistust aasta ja neljakuulise katseajaga.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad