Eesti uudised

Valus vits viib vanema vanglasse

Igas viiendas Eesti peres saavad lapsed ihunuhtlust: kohtu ette jõuavad lapsepeksjad harva (122)

Liina Hallik , 10. mai 2019, 20:45
42 protsenti Eesti lapsevanematest arvab, et laste füüsiline karistamine on teatud olukordades vajalik ja mõistetav karistusvahend.Foto: Vida Press

Hüppenöör, püksirihm, juhtmed, kingalusikas ja ogalise pandlaga vöö. Ema jaoks polnud vahet, kuhu ja millega ta tütart peksis. Kohus mõistis ema süüdi, kuid trellide taha teda ei saatnud.

Paraku ei olnud tegu erandliku juhtumiga. 35aastane Martin peksis regulaarselt oma alaealist tütart, tagudes last lahtise käega, aga ka jalgadega vastu pead, jalgu ja õlavart. Peale füüsilise valu ja tervisekahjustuste tekkis tütrel peksust püsiv hirmutunne. Aastaid lapse kallal vägivallatsenud isale mõisteti karistuseks kümme kuud tingimisi vangistust poolteiseaastase katseajaga.

Tänavu jaanuaris mõisteti süüdi ka 41aastane Diana, kes vägivallatses kaheksa aastat oma alguses viieaastase tütre kallal. Ema tümitas last keskmiselt kord kuus rusikate, jalgade, jalatsite või rihmaga. 2018. aasta juulihommikul haaras Diana oma teisel – kümneaastasel tütrel juustest ning tõmbas last jõuliselt enda poole. Tutistamine kordus hiljemgi. Mullu oktoobris sakutas ema last nii jõuliselt, et too kukkus seljaga vastu kappi. Samuti tagus ema tütart käega selga. Diana sai karistuseks ühe aasta tingimisi vangistust aasta ja neljakuulise katseajaga.

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

20. mai 2019, 21:55
2500 LAPSE SAATUS: „Mul on kaks ema – üks, kes mind sünnitas, ja teine, kes mu üles kasvatas.“
5. mai 2019, 20:17
EESTI LASTEKASVATUSE ERIPÄRA: paanikas lapse karje – „ära anna rihma, palun sind, ära anna rihma!“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee