Paavsti uued reeglid teevad seksuaalkuritegudest teatamise katoliku kirikus kohustuslikuks (11)

2020. aasta 1. juuniks peab igal viimasel kui piiskopkonnal paigas olema toimiv süsteem, kuidas nende haldusalas asuvates kirikutes toime pandud seksuaalkuritegudest teada anda. Paraku ei ole siiski tegemist juhistega, kuidas kuritegudest väljaspoole kirikut, ehk politseile või muudele asutustele teada anda, vaid selleks, et info liiguks mööda kiriku hierarhiat. Katoliku kiriku pedofiiliaskandaalide üks aspekte on see, et kirik ja piiskopkonnad varjavad kurjategijatest preestreid, liigutades neid ühest kogudusest teise. Paavst loodab uute reeglitega selle tegevuse välja juurida.

Seni polnud katoliku kirikul universaalset, ühtset seksuaalkuritegudest teatamise kava nagu käesolev. Enamikes Lääne piiskopkondades, st USAs ja Euroopas, on analoogsed süsteemid küll juba paigas. Paavsti reeglid mõjutavad pigem riike, kus seksuaalkuritegudest teatamise plaan puudub. Kuid samas ei saa ka päris öelda, et läänemaailma katoliku kirikutes pedofiiliakuritegusid ja nende varjamist enam absoluutselt ei toimu.

Reeglite kohaselt peab võimaliku seksuaalkuriteo uurimine toimuma kiirelt, maksimaalselt 90 päeva jooksul. Kuriteost teatajale peab olema tagatud kaitse, et talle endale samaga ei vastata või teda vaikima ei survestataks.

Seksuaalkuritegude peauurija Vatikanis, piiskop Charles Scicluna sõnas, et ennekõike peaksid reeglid mõtlema panema katoliku kiriku ladvikut. „Kõik me siin juhtkonnas, me peame aru saama, et kui inimesed kirikut tõesti armastavad, ütlevad nad meist lahti, kui midagi valesti teeme,“ ütles Scicluna.