Eesti uudised

GALERII | Euroopa päev pealinnas: vähevõitu emotsioone ja kirge (39)

Juhan Mellik, 9. mai 2019, 18:43
Foto: Martin Ahven
Pronkssõduri austamisega samale ajale langev Euroopa päev ei hiilanud samavõrra kirgliku emotsionaalsusega. Aga osalejad kõnelesid kindlasti rohkem kui ühte keelt.

Jaani kiriku kellad kõlistavad kuulsat „Oodi rõõmule“ ehk Euroopa hümni, mis on Eurovisiooni lauluvõistluse tunnusmeloodiana tuttav lapselegi.

Samal teemal

Neid inimesi, kes kogunenud kella kolmeks Vabaduse väljakule rõõmu tundma, on siiski vähevõitu. Kohad lavaesistel pinkidel on pea eranditult hõivanud küpsemas eas daamid ning tõsi ta on – milline aus tööinimene saaks end argipäeva pärastlõunal väljakule vedada?

Melu ja atmosfäär jäävad pronkssõduriüritusele selgelt alla. Juba trammis püüab tähelepanu üks ennasttäis noormees, kes laseb mobiilikõlarist valjult „Katjušat“, ise samal ajal rütmikalt nõksutades. Ka Vabaduse väljakul võib kuulda rohkelt vene keelt. Üsna lopsakat. „Kiiremini, n...ui!“ hüüab kiriku juures patseeriv koolipoiss kambajõmmidele. Kostab ka inglise keelt. Eesti keelt mõnevõrra vähem.

Euroopa on meie kodu, kuid maailmajaole pühendatud päev ei suuda kuidagi kirgi kütta. Suurema sumina laadset kostub ainult telkidest, kus tutvustavad end Euroopa riikide saatkonnad.

Passimäng ehk orienteerumine koolilastele on juba alanud. Õismäe vene lütseumi pedagoogid Susanne Adoson, Olga Maksimova ja Irina Pajo tulid kohale kümnenda klassi õpilastega, keda nad on varemgi Euroopa asjus harinud. „Käisime Euroopa Parlamendi simulatsioonil, väga tore oli,” räägivad õpetajad. Nad on täpselt kursis, mille puhul  Euroopa pidupäeva peetakse. „Schumani deklaratsioon,” teatavad nad (Prantsusmaa välisminister Robeert Schuman tegi 9. mail 1950 ettepaneku ühendada Prantsusmaa ja Saksamaa söe- ja terasetootmine, pannes nõnda aluse Euroopa Liidu eelkäijale – J. M.). 

Lavale valmistub astuma superstaarisaate finalist Sissi Nylia Benita, õhtupoole tegid sama ka Ivo Linna, Uku Suviste ja keegi Mr. Jurjak Rumeeniast. Äkki õnnestus neil inimestesse rohkem euroopalikku erutust süstida.

President Kaljulaid: Euroopa meie südames tähendab, et elame vabas Eestis

Kell kuus õhtul kõneleb Vabaduse väljakul president Kersti Kaljulaid, kelle sõnul on Euroopa Liit võimendanud nii meie sõna kaalu kui iseseisvust ning elame täna sellises vabas Eestis, millisest me okupatsiooniajal unistadagi ei osanud ja mis ka 90ndatel oli esialgu vaid lootus.

Euroopa ei ole lihtsalt geograafiline ja poliitiline riikide ühendus, rahaliit, majandusühendus. Euroopa on väärtuste liit. Euroopa Liitu oleme kuulunud 15 aastat, Euroopasse oleme kuulunud kogu aeg,“ ütles riigipea ja rõhutas, et see on olnud meie ajaloo ilusaim aeg – täis võimalust öelda oma sõna sekka Euroopa arengusse ja tulevikku.

„Euroopa meie südames ja meie ümber tähendab, et elame vabas Eestis, sellises Eestis, nagu me okupatsiooniajal unistadagi ei osanud ja nagu me 90ndatel küll lootsime, aga sugugi enesestmõistetavaks tulevikuks ei pidanud“, ütles Vabariigi President.

Eesti hääl on Euroopa Liidus alati olnud võrdne teistega, selgitas riigipea; „See – võimendatud iseseisvus – on meile, kes me 50 aastat kannatasime iseseisvusetust ja okupatsiooni – Euroopa Liidus kõige tähtsam. Eesti Euroopa Liidus on märksa suveräänsem riik kui oleksime seda ilma Euroopa Liiduta. Sest just Euroopa Liidu lepingust tuleb see, et iga riik loeb, olgu suur või väike.“

President Kaljulaid lisas, et Euroopat ei maksa otsida kuskilt kaugelt. „Meie siin ise olemegi Euroopa. See Vabaduse väljak siin on Euroopa. Narva kaldapromenaad on Euroopa. Ööbikuoru vesioinas, Pärnu rand, Saaremaa kadakas ja Mulgi talud on Euroopa. Euroopa on nii neis Eesti kodudes, kus kõlab eesti keel kui ka neis, kus emad-isad räägivad oma lastega vene, ukraina, saksa või soome keeles,“ tõi riigipea näiteks. 

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee