Kommentaar

Mart Soidro | Riigikogu Rooside sõjast ja Kitiühingust (3)

Mart Soidro, literaat, 9. mai 2019, 16:54
 
Kesknädalase seisuga oli riigikogu XIV koosseis jõudnud moodustada 51 parlamendirühma ja 42 toetusgruppi. Võrdluseks: eelmise koosseisu lõpus olid vastavad näitajad 61 ja 82. Nii et arenguruumi on veel kõvasti, eriti toetusgruppide puhul.

Selgituseks ehk niipalju, et iga riigikogu koosseis hakkab nende rühmade ja ühenduste loomisega taas nullist ja sõltub konkreetsetest eestvedajatest, kas üks või teine ühendus üldse luuakse. Näiteks eelmises koosseisus oli Peeter Ernitsa eestvõttel mesilaste toetusrühm, aga seekord ole seda veel moodustatud. Ka mitte kilpkonnade toetusrühma.

Aga haarakem härjal sarvist ja vaadakem kõigepealt, millised parlamendirühmad on viie nädala jooksul jõutud moodustada. Alustagem saatusekaaslastest. Kümne endise liiduvabariigiga on parlamendirühmad moodustatud, aga Armeenia, Kõrgõzstani, Tadžikistani, ja Turkmenistaniga mitte. Kas need on tõesti riigikogulaste arvates perspektiivitud riigid?

Kui pidada silmas „kunagisi sõsarettevõtteid“, endisi sotsialismimaid, siis on ka Albaania, Bulgaaria, Põhja-Korea ja Kuuba parlamendirühm veel moodustamata või moodustamisel.

Seevastu Hiina parlamendirühma kuulub juba praegu 19 riigikogu liiget ja seda juhib Kalev Kallo. Hiina on ka praktiliselt ainus riik, kes katab parlamendirühma sõidu- ja elamiskulud, teiste riikide puhul tuleb vaadata riigikogu kantseleiga üle reisi rahalised võimalused.

Eksootilisematest ja põnevamatest riikidest, kellega parlamendi see koosseis on jõudnud sõprussuhted taastada, võiks mainida Aafrika parlamendirühma (seitse liiget, esimees Mart Nutt), Araabia Ühendemiraate (viis liiget, Martin Repinski), Kambodžat (viis liiget, Valdo Randpere) ja Myanmari (Birma) parlamendirühma (kolm liiget, Valdo Randpere).

Ühessegi rühma kuulumine rahvaasemikule lisatasu ei too – olgu see tõsiasi ka igaks juhuks üle korratud.

Suurmõmmikust ja sõnavabadusest

Riigikogu toetusrühmade loomine meenutab mulle mõneti Valgete ja Punaste rooside sõda Astrid Lindgreni raamatust „Meisterdetektiiv Kalle Blomkvist“. Või siis Kitiühingut Ferenc Molnári „Pál-tänava poistest“. Võtame näiteks Avalikult Rail Balticu ja Rail Balticu toetusrühma. Esimesse kuulub 5 ekrelast, teise 17 reformi- ja keskerakondlast, pluss Sven Sester uuenenud Isamaast. Need punased ja valged roosid sõdivad ju Suurmõmmiku ehk Rail Balticu pärast! Ja nagu me mäletame, olid ka lapsed selles raamatus lahinguväljal küllaltki krõbeda ütlemisega. Vahe on vaid selles, et riigikogu kaks vastandlikku toetusrühma ei saa vabal ajal nii hästi läbi, nagu said Punased Roosid (Sixten, Benka ja Jonte) Valgete Roosidega (Andersi, Kalle ja Eva-Lottaga).

Või võtame sõnavabaduse toetusrühma, mida juhib kuulsa kirjaniku kurikuulus poeg Ruuben Kaalep. Rahvasaadikut inspireeris grupeeringu loomisel presidendi žest, millega ta juhtis tähelepanu, et sõnavabadus võib olla meie riigis ohus. Toetusgruppi kuulub 12 liiget, 11 EKREst ja üks Isamaast. Kas pole mitte sümptomaatiline, et Isamaa saatis sinna oma emissariks Tarmo Kruusimäe (Kojamees), minu hinnangul fraktsiooni kõige kesisema keele- ja kirjaoskusega poliitiku? Samas paneb mind imestama, et toetusgrupi aseesimees on filosoofiadoktor Jaak Valge, kelle raamatuid ja artikleid mitte üksnes ei avaldata, vaid ka oodatakse.

Aga eks seda hambutut teemat anna käiata nagu aknaraami ja klaasi vahelt varastatud kitti, mida Kitiühingusse kuulunud poisid pidid kordamööda mäluma. Kes ei nätsutanud, sai karistada – kord oli siis juba mõnes organisatsioonis kivistunud ja kõva.

Peeter Ernits sai korvi

Peeter Ernits kurtis sotsiaalmeedias, et teda on tabanud järjekordne saatuselöök – nimelt teatas riigikogu naiste ühendus, et emaka rendi asjatundjana eelmises koosseisus tuntust kogunud zooloogi ei oodatagi naiste hulka!

Ernits viitas põhiseaduse paragrahvile 12, mille kohaselt ei tohi kedagi diskrimineerida soo, rahvuse, keele, nahavärvi või muude tunnuste alusel.

Inimlikult saan ma pettunud Ernitsast aru – uudishimu on ju nii inimlik! Kruusimäel õnnestus eelmisel korral naisteühendusse kuuluda, küllap pajatas kolleeg vahvaid lugusid naistega kooskäimistest. Aga oma kõrv on kuningas ja tahaks ka oma silmaga kaeda, mida need naised seal saunas räägivad! Ja kuigi Ernits polnud sugugi must (loe: pesemata), näitas naisteühenduse juht Marina Kaljurand talle resoluutselt ust.

„Kui te oleksite tähelepanelikult kuulanud riigikogu esimeest, siis te oleksite ka tähele pannud, et moodustati naiste ühendus riigikogus, mitte naiste toetusrühm. Naiste ühendusse võivad kuuluda ainult riigikogusse kuuluvad naised. Loodan, et leiate teisi toetusgruppe, millega ühineda,” andis Kaljurand Ernitsale korvi.

Mida sa oskad sellise jultumuse peale kosta?

Isside aeg on läbi?

Vara veel!

Ernits haaras Kaljuranna soovitusest kinni ja on juba seitsme toetusgrupi liige. Vähe sellest, ta juhib Donald Trumpi ja esindamata rahvaste toetusrühma, mille hulka arvati millegipärast ka Abhaasia. Loodetavasti ei tule Georgia toetusgrupil sellepärast sekeldusi.

3 KOMMENTAARI

m
mõte 9. mai 2019, 20:15
Ratasest pole asja, aga Helme ja Reinsalu võiksid Tartu rahu territooriumi tagasisaamise eest tunnustada isesesvat Abhaasiat.
a
Abhaasia 9. mai 2019, 17:24
Abhaaside rahvusriiki Eesti ei tunnista. Jutt Vene okupatsioonist Abhaasias on tinglik, samamoodi saaks rääkida ka NATO okupatsioonist Eestis. Vene vä...
(loe edasi)
Loe kõiki (3)

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee