Leedus on pandud viimastel aastatel alkoholitarbimisele mitmeid piiranguid ning tõstetud aktsiisi. Sealne lubatud „joomisvanus“ algab alles 20. aastaselt – seda määrav seadus rakendati 2017. aastal. Samuti on Leedus piiratud alkoholi müügiks lubatud aeg, millega ei tohi kauplustes õhtul hiljem kui 20.00 vägijooke müüa – pühapäeviti lõpetatakse müük juba kell 15.00. Siiski on alkomaiad leedukad leidnud mitmeid võimalusi, kuidas piiranguid eirata. 

Baarides ja pubides on tavaline nähtus, et 20aastased mehed ostavad endast aasta noorematele sõpradele alkohoolseid jooke – keegi neid otseselt keelama ei tule. Nagu Eestigi puhul, on ka leedukatel usin piirikaubandus. Nad käivad enamjaolt Valgevenes, kus alkohol on tunduvamalt odavam kui kodumaal. Levinud on ka kodukootud illegaalse puskari ehk samagonni valmistamine. Kalli ja piiratud alkoholi taga näeb Leedu inimene vaid üht isikut – Aurelijus Verygat.

Tervishoiuminister Veryga kuulub valitsevasse Leedu Talurahva ja Roheliste Liidu parteisse, mis sai 2016. aasta seimi- ehk parlamendivalimistel muljetavaldava võidu. Olles viimaste aastate ebapopulaarsete alkoholireformide avalik nägu, on Veryga saanud isikuks, keda pilatakse ning lausa vihatakse. Kahtlemata saab sarnaseid jooni tõmmata Veryga ja tema endise Eesti ametivenna – töö- ja tervishoiuminister Jevgeni Ossinovski vahel.

Veryga hakkas ametisse astudes kohe tegelema riigis leviva alkoholiprobleemiga. Kuigi ise kirjeldab mees reforme „eduloona“, näeb tänu nendele avalikkus temas ranget reeglikehtestajat. Tervishoiuministri üle tehakse ka nalja, et kui tal võimalus avaneks, keelustaks ta ka 90kraadised nurgad. Kuigi ka teised Euroopa riigid on võtnud kasutusele meetmeid alkoholitarbimise piiramiseks, tegi Leedu seda Veryga juhtimisel mõnevõrra äärmuslikult ja ühekorraga.

Euroopa tervishoiufiguuridelt on Leedu saanud „selge juhtrolli“ eest kiita, ent kohalik rahvas näitab reformidele kindlat opositsiooni. Reformidele vastu seisjad on toonud tekkivate probleemidena esile illegaalse kaubanduse ja tootmise, naaberriikidest massiliselt odavama alkoholi hankimise ja inimeste õiguste piiramise. Veryga sõnul pole ükski neist hirmudest tegelikult tõeks saanud. Valitsuse andmetel on puhta alkoholi tarbimine langenud inimese kohta ühe liitri aastas. Ka alkoholiga seotud surmade osakaal on 2010 aastaga võrreldes vähenenud kaheksa aastaga 900-lt 500-ni.

Veryga ütles, et ta ei saa äratundmiseta enam tänavatel rahulikult käia – see on tervishoiuministri ametikoha puhul üldiselt ebatavaline. Tema vastu on loodud Facebooki gruppe ning mehest on valmistatud ka paroodialaul. „Ta pole tõesti populaarne figuur,“ väidab ka Vilniuse linnavolikogu liige Deimantė Rimkutė, kes võitles reformide loomise ajal 18aastasena nende vastu Leedu Liberaalsete Noorte ridades. Just eelkõige noored leiavad, et Veryga ja tema keskparempoolne erakond, kes nende õigusi piirab, on ajast ja arust.

Samagonn on Veryga reformide puhul suureks probleemiks. Kuna piirangud on äärmuslikud, liigub ka illegaalset ning tervisele ohtlikku samakat laiemalt ringi. Kui ühest valmistajast teada antakse, ilmub välja kohe teine, kes on valmis vaesemale rahvale odavat (ligi kolm eurot liitri eest) jooki müüma. Seepärast arvavad paljud, et Veryga loodud piirangud takistavad legaalse alkoholi levimist, ent suurendavad keelatud jookide tarbimist. 

Kuidas leida kompromissi rahva heaolu ja tervislikuma alkoholitarbimise vahel? Osad parlamendiliikmed soovivad, et Leedu kuuluks koos teiste Balti riikidega ühisesse maksuregiooni, mis vähendaks näiteks Lätist alkoholi ostmist. Teiste plaan on muuta samagonn seaduslikuks. Tervishoiuminister ise neid plaane ei poolda, vaid on uhke juba tehtud töö üle.

Peagi jõuavad kätte Euroopa Parlamendi valimised ning järgmisel aastal valitakse ka uut seimi. Veryga ise ei saa end sugugi kindlana tunda. Aprillis hääletati ta teiseks kõige ebapopulaarsemaks poliitikuks riigis. Ise jääb tervishoiuminister optimistlikuks ning arvab, et tema alkoholipoliitika ei mõjuta suurel määral eesolevate valimiste tulemusi.