Õhtulehe spordiblogi

Oliver Lomp | Palun jätke Meistrite liiga finaal ära! (7)

Oliver Lomp, jalgpalliajakirjanik, 9. mai 2019, 18:00
Liverpooli jalgpallimeeskond jäi pärast poolfinaali võitu staadionile koos kümnete tuhandete fännidega laulma. PA Images/Scanpix
Meistrite liiga ühemänguline lõppvaatus on igal aastal klubijalgpalli kõige oodatum sündmus. Juhul, kui lemmikklubi on välja langenud, valib ka neutraalne jalgpallifänn üldiselt ühe leeri, kelle poolt olla. Tänavu võiks aga finaali üldse ära jätta – on meeletult põhjuseid, miks mõlemad klubid seda tiitlit väärivad.

Viimased hooajad on Meistrite liiga oodatuimas lahingus üsna lihtsad olnud. Euroopas lokkas kümme aastat kolme peaga lohe Madridi Real-Barcelona-Müncheni Bayerni ülevõim ehk vähemalt üks finaali osapoolest tuli sellest kolmikust. Kusjuures kaheksal korral tuli sellest pundist ka võitja, kaasa arvatud viimasel kuuel aastal.

Samal teemal

Kuna hegemoonia ei muuda ühtegi eluala paremaks, hoidsid erapooletud vutisõbrad mõne „üllataja“ poole. Nüüd on igav ülevõim murtud, ent spordifännid kohtuvad uue paradoksiga: mõlema finalisti lugu, hullumeelne teekond finaali, meeskonnavaim ja peatreenerid on nii sümpaatsed, et tahaks mõlema võitu. Liverpooli tüüriv Jürgen Klopp on üks neist tippjalgpallis tegutsevatest inimestest, keda sisuliselt kõik armastavad. Sakslane on karismaatiline ja siiras ning erinevalt väga paljudest kolleegidest ei süüdista ta sisuliselt kunagi oma mängijaid.

Parimaks näiteks on kommentaarid esimese poolfinaalmatši järel, mis hoolimata Camp Noul domineerimisest õnnetult 0:3 Barcelonale kaotati. Klopi üldsõnumis ei jäänud kõlama hala ebaõnnest ja luhtatud võimalustest, vaid uhkus oma mängijate üle, kes Barcelona koduõuel uskumatult julget ja ilusat jalgpalli mängisid.

See positiivne foon mõjus kordusmängu lõpuni, kus Anfieldil võeti ajalooline 4:0 võit ja jäeti Lionel Messi ja Co. täielikku agooniasse. See on Klopi kolmas Meistrite liiga finaal ning oleks lausa kriminaalne, kui nii ilusalt voolavat jalgpalli harrastav sakslane ka sedapuhku karikast ilma jääks. Kui 2013. aastal Dortmundi Borussia üllatuslikult finaali viinuna kaotati Bayernile 1:2 ja oldi mängupildilt tegelikult ka veidi kehvemad, siis eelmisel hooajal Madridi Realile 1:3 alla vandumine on tänaseni jätnud üles ühe „miksi“. 

Esimesel pooltunnil jätsid Klopi hoolealused madridlastest koolipoiste mulje, ent Sergio Ramose viga Mohamed Salahi vastu päädis Liverpooli liidri käeluumurru ja enneaegse väljavahetamisega, mille järel pool’i mäng lagunes. Vandenõuteoreetikud usuvad siiani, et Ramos ellimineeris Salahi meelega, ent seda ei saa me kunagi päriselt teada ja see ei väära fakti, et pärast egiptlase väljakult lahkumist mängis Real punasärgid täielikult üle.

Igal juhul on Klopp teinud aastaid varjusurmas olnud Inglismaa gigandist taas arvestatava jõu nii Euroopas kui kodumaal ning kui nädalavahetusel Manchester City ei väärata ja Liverpool jääbki Inglismaa meistritiitlist punkti kaugusele, on Liverpool taas suur. Ja sellise meeskonnavaimuga ründavad nad päris kindlasti ka järgmisel aastal meistritiitlit.

Kusjuures nüüdseks on unustatud, et play-off’is üliveenvalt esinenud Liverpoolil oli alagrupist edasipääsemisega tükk tegemist. Seal saadi kolme võidu kõrvale kolm kaotust, mille hulgas ka 0:2 allajäämine Crvena Zvezdale ning edasi pääseti kõige napimalt. Pariisi Saint-Germain võitis alagrupi ning Liverpool ja Napoli kogusid võrdselt 9 punkti. Kuna omavahelistes kohtumistes olid mõlemad võtnud kodus 1:0 võidu, läks väravate suhte arvutamiseks. Et mõlemal oli see +2, pääses edasi rohkem väravaid löönud Liverpool, kes lõi üheksa Napoli seitsme vastu.

Täpselt sama napilt pääses 16 parema hulka Tottenham, kes alagrupis esimese kolme mängu järel vaid ühe punkti teenis. Lõpuks koguti Milano Interiga võrdselt 8 silma, väravate suhtega -1, ent kuna Tottenham lõi 9 Interi 6 vastu, edeneti play-off’i, kus on jalgpallimaailmale pakutud täielikke Ameerika mägesid. 

Sinna mahtusid täiesti käsitlematud trillerid Manchester City ja nüüd Amsterdami Ajaxi vastu. Arvestades, et väga ebapremierleague’ilikult hooaja jooksul mitte ühtegi ostu teinud Tottenham on pidevalt olnud kimpus vigastustega, muutub nende lugu muinasjutuks, mis peaks lõppema sellega, et 1. juunil tõestatekse pea kohale Euroopa võidukarikas.

Lisaks on Pochettino teeninud palju kiitust selle eest, et on võtnud eesmärgiks arendada akadeemiat ning toota esindusmeeskonna tuumik tulevikus just klubi enda noortest. Kui sinu teha on kahe imelise muinasjutu lõpud, kuid üks peab olema positiivne ja teine negatiivne, siis kuidas teha valik? Mina küll ei tea.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee