Eesti uudised

ÕL VIDEO JA GALERII | „Mäletan. Tunnen uhkust!“ Pronkssõduri juures jagati koolilastele Georgi linte (123)

Juhan Mellik | Video: Martin Ahven, 9. mai 2019, 13:38
Foto: Martin Ahven
Sel maikuul pole Georgi lindid autode kaunistamisel enam moes. Kes on tulihingeline slaavi patrioot, ehib oma sõidukit lippudega! Kes on kohe eriti kirglik, paneb lippe masinale külge mitu.

Tegelikult võis kurikuulsaid lindikesi 9. mai üritusel Tallinnas pronkssõduri juures näha küll – kuid rohkem ehtisid need kellegi pintsakurevääri või käsivart. Loomulikult jagati neid lahkelt ka koolilastele.

Hurraa, sõbrad!

Samal teemal

Prazdnikom!” ehk „Head pidupäeva!”. Võimatu oleks lugeda kokku neid kordi, kui seda fraasi kohaletulnud rahvahulga suust kuuleb. Rahva seas on esindatud kõik vanuseklassid – alates kilisevatest-kolisevatest raukveteranidest kuni kooli- ja sülelasteni välja.

Kaitseväe kalmistu sissepääsu juurde Filtri teel on parkinud sinise numbrimärgiga Mercedes, tõenäoliselt Vene saatkonnast. Masina ümber askeldavad pintsakutes ja lipsudes mehejurakad. Mürtsub sõjaväemuusika, oma leti üles pannud lillekaupmehel on kohe kindlasti tulus päev. Punased nelgid lähevad kui soojad saiad.

„Kallid sõbrad! Head suurt võidupüha teile kõigile!” kuulutab naisehääl valjuhääldis. Tema käest saab teada, et lisaks Venemaa diplomaatidele on oodata ka Valgevene omi, lisaks keegi esindaja Aserbaidžaanist.

Pronkssõdur ise – see kurikuulus Aljoša – on neljapäeva hommikupoole uppumas lillevanikutesse. Mõlemal pool monumenti seisab auvalves mundris noor. Vähemalt üks neist on tütarlaps, teisest ei saa eemalt vaadates aru.

„Hurraa!” kostavad hõiked. Saabumas on õhtu peategelased, juba ammuilma väärikas eas sõjaveteranid, kes erinevalt 99% kohaletulnutest on kogu verd, soolikaid ja koledust oma silmaga näinud. Nende järel marsivad diplomaadid, kõigil käes punased nelgid.

Kuulda võib ka „Aitäh!”-hüüatusi.

Seltskonnast ei puudu ametirüüs ja pika habemega õigeusu papp, kes hoiab veteranidega ühte sammu.

Kõrval seisab suur plakat, mis kutsub veterane tänama ja neile annetama. Märksõnana pangaülekande juurde tuleb kirja panna „Annetus”. Väga võimalik, et see ongi ainuke eestikeelne sõna, mida stendidelt leida võib.

„Mäletan. Tunnen uhkust.” Need kirillitsas sõnad ehivad rohkem kui ühte rinnasilti ja plakatit.

Suhtlus ainult vene keeles

Riigikeeles ei soovi, ei oska või ei julge kõnelda ükski piduline. „Tulin siia avaldama austust veteranidele, kes võitlesid,” ütleb 37aastane programmeerija Igor. Nii nagu igal aastal, nii ka nüüd koos lapsega. Igor ei näe põhjust, miks peaksid eestlased end üritusest häirituna tundma. „Ka nende jaoks lõppes sõda.”

34aastane koduperenaine Anna saabus kalmistule koos lapsega. Ta vajab väikest pausi mõtete kogumiseks, ent lausub siisi, et tahab mälestada ja austada. Aga kas ta ei arva, et eestlased ei pruugi säärase ajalookäsitlusega päris tingimata nõus olla? „Sellele küsimusele ma ei vasta,” lausub naine malbelt naeratades ning asutab end monumendi poole minema.

Tundub, et pronkssõduri juures auvalvet pidanud noorte seas on toimunud vahetus, sest mundris tütarlaps silkab juba publiku hulgas ringi. Kaua sa ikka seal liikumatuna ja kivist näoga passida jaksad, justkui mõni valvur presidendipalee ees!

Muusika värava juures mürtsub endiselt. „Sevastopol, uhke vene linn!” kõmiseb bariton.

Ukrainlased ilmselt selle väitega ei nõustuks.

Neidis mikrofoni taga kutsub armsaid külalisi äsjavalminud pirukatele. Neid jagatakse tasuta.

123 KOMMENTAARI

j
ja kõik oligi korras? 12. mai 2019, 17:35
Aga kui keegi oles kusagil Euroopas korraldanud natsimiitingu ning jaganud haakristilippe, Hitleri fotosid ja natsisümboolikat, siis politsei poolt ol...
(loe edasi)
e
Endine siberi eestlane! 12. mai 2019, 13:41
Ytle nendele ka kes siberi vanglas olid seda! Yle 100 000 eestlase tappeti siberi vanglas!
Loe kõiki (123)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee