Maailm

Rumeenias on euroskeptikuteks, homoabielude vastasteks ja „süvariigi“ vaenlasteks hoopis sotsid (3)

Toimetas Greete Kõrvits, 23. mai 2019, 18:22
Rumeenia sotside liider Liviu Dragnea (triibulises särgis mehe embuses) on ise ülepeakaela skandaalidesse mässitudFoto: EPA/Scanpix
2018. aasta suvel möllasid Bukaresti tänavatel meeleavaldused, milles tulid osalema isegi välismaal elavad rumeenlased. Põhjuseks uued seadused, mis leevendavad korrumpeerunud poliitikute karistusi. Pidevas sisemises kakluses Rumeenia sotsiaaldemokraatlik võimupartei muutus kahtlase väärtusega reformide ja politseivägivalla tõttu isegi omaenda europarlamendi fraktsioonis persona non grata'ks.

Rumeenia sotsidele algas 2018. aasta pingeliselt. Peaminister Mihai Tudose täiesti avalik konflikt parteijuhi Liviu Dragneaga viis tema jaoks ameti kaotuseni, jaanuari lõpus oli Rumeenial uus peaminister, Viorica Dancila.

Samal teemal

See ei lahendanud partei probleeme. Järgnes kuude kaupa suuri sisemisi tülisid ja väiksemaid skandaale, viimaseid põhjustasid peaminister Dancila kummalised väljaütlemised, kirjutab Romania Insider. Bukaresti linnapea Gabriela Firea kehv läbisaamine parteijuht Dragneaga jõudis samuti avalikkuse ette, Firea süüdistas Dragneat suisa tema järel nuhkumises. Paljud sotsid kas lahkusid parteist või visati välja.

Oleks siis asi vaid selles, et sotsid omavahel läbi ei saa. Võimuparteid ei salli silmaotsaski ka opositsioon, kes 2018. aastal kahel korral (edutult) nende vastu parlamendis umbusaldushääletuse algatasid. Ka president Klaus Iohannis (Rahvuslik Liberaalne Partei) ei varja oma vastumeelsust sotside, eriti Viorica Dancila isiku suhtes. Kui sotsid kahel korral ministreid vahetasid, keeldus Iohannis neid ametisse nimetamast. See olukord lahenes alles põhiseaduslikus kohtus.

Rumeenia sotsid püüavad skandaalidest välja rabeleda

Kuid rahva jaoks tuli tõeline pauk õigusreformide näol. Nende kohaselt pole mõned korruptsioonikuriteod enam kriminaliseeritud ning paljud süüdimõistetud võivad paluda amnestiat. Reformide vastu hoiatasid valitsust nii Rumeenia kodanikeühendused kui Euroopa Komisjon (Rumeenia on paraku niigi üks korrumpeerunumaid riike ELis). Kriitikute sõnul piiravad uued seadused ka kohtusüsteemi iseseisvust ning prokuröride ja kohtunike tööd. Paljude silmis pole vastuoluliste reformide taga ei miski muu kui sotsiaaldemokraatide endi kahtlased sobingud, millest nood püüavad korruptsioonikuritegude leevendamisel ja kohtute „reformimisel“ kõrvale põigelda. Parteijuht Dragnea sai 2018. aasta juunis järjekordse karistuse võimu kuritarvitamise eest (varasemad kahtlased teod takistasid tema teed peaministri kohale). 

Meeleavaldused tõid möödunud augustis Rumeenias meelt avaldama kusagil 80 000 inimest. Politsei reageeris protestidele paraku vägivallaga. President  Iohannis mõistis 13. augustil politsei agressiivse reaktsiooni hukka. Eks olnud see Iohannisele ka soodne võimalus enda populaarsust tõsta. „Igas vastutustundlike liidritega riigis oleks me praeguseks näinud vähemalt üht tagasiastumist,“ vihjas president oma pöördumises meeleavalduste järel. Võimupartei vastas, et president mängib rahva emotsioonidel ja ajab neile kärbseid pähe. Erakond süüdistas presidendist rivaali „anarhistlike protestide“ julgustamises ja erakonnavastases vaenulikkuses, mis viis nende sõnul „kollektiivse psühhoosini“. Meeleavaldused toimuvad endiselt, niivõrd kui sotside koalitsioon järk-järgult uusi seadusi vastu võtab.

Võimpartei ise kurdab aga, et õigussüsteem kiusab neid taga. Kõlavad meilegi tuttavad jutud süvariigist ja kallutatud kohtutest. Reuters kirjutab, et nende silmis on reformid õigustatud, kuna prokurörid ja kohtunikud väärkasutavad oma võimu. Ning ega sotsid hoolimata skandaalidest puhta toetuseta pole – 2018. aasta juunis kogunes tänavatele nendega üksmeelt näitama kusagil 150 000 partei liiget ja toetajat.

Sotsid üritasid 2018. aasta oktoobris populaarsust võita homoabielude vastase referendumiga. Rumeenias pole lubatud ei samasooliste paaride abielu ega kooselu registreerimine, seega oli tegu üsna tühja ettevõtmisega. Sotsid lootsid, et ehk võidavad nad sellega enda poole rohkem Rumeenia usklikke. Referendum oli üsna ilmne suitsukate tähelepanu hajutamiseks arvukatelt skandaalidelt. Rahvas aga ei suvatsenud isegi valima tulla ja referendum kuulutati vähese osaluse tõttu tühistatuks.

Euroliidul mõõt täis

Kuid Euroopa Liidul sai Rumeenia sotsidest küllalt. Novembris võttis europarlament vastu resolutsiooni, milles mõistis hukka politseivägivalla augusti meeleavaldustes ning väljendas muret „kohtu- ja kriminaalõiguse valdkonna õigusaktide muudatuste pärast ja eriti seetõttu, et need võivad struktuuriliselt kahjustada kohtusüsteemi sõltumatust ja selle võimet võidelda korruptsiooniga Rumeenias tulemuslikult, ning nõrgestada õigusriigi põhimõtet“. Europarlamendi sotsialistide fraktsioon külmutas suhted Rumeenia mõttekaaslastega. Rumeenia sotside liikmelisus fraktsioonis on suure küsimärgi all, selle üle otsustab fraktsioon juunis.

Nii fraktsiooni kui teiste Euroopa institutsioonide muremõtete peale Rumeenia sotsid vaid turtsuvad, soovitades Euroopal nina Rumeenia siseasjadesse mitte toppida ning rõhutades rahvale, et Euroopa lihtsalt ei mõista seda, mis nende riigis üldse toimub. Sotsiaaldemokraatide kõnepruuk muutub aja jooksul üha euroskeptilisemaks, paljud euromeelsemad poliitikud lahkusid erakonnast, nende seas ka endine peaminister Tudose.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee