Maailm

POLIITTSIRKUS JÄTKUB: Brexiti edasilükkumine sunnib britte osalema europarlamendi valimistel (7)

Aadu Hiietamm, 8. mai 2019, 17:00
BREXITI VASTU: Suurbritannia parlamendihoone juurde on püstitatud Brexitit mahategevad plakatid.   Foto: Aadu Hiietamm
Algse plaani järgi pidi Suurbritannia Euroopa Liidust lahkuma 29. märtsil. Kuna sealne parlament ei ole suutnud lahkumislepingut heaks kiita, siis tuleb brittidel igal juhul osaleda europarlamendi valimistel, mis korraldatakse 23. mail, kinnitas teisipäeval peaminister Theresa May asetäitja David Lidington.  

Suurbritannia parlamendi alamkoda on  peaminister Theresa May esitatud Brexiti lepingu tagasi lükanud kolm korda: 15. jaanuaril häältega 432 : 202 ja 12. märtsil häältega 391 : 242 ja 29. märtsil häältega 344 : 286. Seetõttu tuli Mayl paluda Euroopa Liidust lahkumiseks lisaaega. Brüsselis 11. aprilli öösel lõppenud Euroopa Liidu liikmesriikide juhtide kaheksa tundi kestnud hädakohtumisel jõuti kokkuleppele, et Suurbritannia saab lisaaega kuni 31. oktoobrini.

BREXITI VASTU: Londonis Suurbritannia parlamendihoone vastas näeb loosungeid, mis mõistavad riigi lahkumise Euroopa Liidust karmilt hukka. Foto: Aadu Hiietamm

Samal teemal

Theresa May soovis Brexiti edasilükkamist  vaid 30. juunini. Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk oli valmis lisaaega andma kuni tuleva aasta 31. märtsini. Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni nõudmisel jäädi lõpuks 31. oktoobri juurde. 1. novembril alustab tööd Euroopa Komisjoni uus koosseis.

Suurbritanniale anti ühtlasi õigus lahkuda Euroopa Liidust ka varem, kui parlament ratifitseerib lahkumislepingu. Kui aga parlament seda enne 22. maid teha ei suuda, siis peavad britid osalema  Euroopa Parlamendi valimistel. Kui sellest oleks keeldutud, siis kukuks Suurbritannia 1. juunil automaatselt Euroopa Liidust ilma lepinguta välja. Seda aga Suurbritannia valitsus ei soovi.

Valimisteks kulub 150 miljonit naelsterlingit 

Kuna Euroopa Parlamendi valimisteni on jäänud vaid kaks nädalat ning peaminister Theresa May ei ole ikka veel  jõudnud opositsioonilise Tööparteiga lahkumislepingu asjus kompromissile, siis antud olukorras ei ole teist teed, kui valimised ikkagi igaks juhuks läbi viia. Selleks kulub umbes 150 miljonit naelsterlingit (174 miljonit eurot). Suurbritanniast valitakse Euroopa Parlamenti 73 saadikut.

Brüsselis brittide osalemine valimistel erilist rõõmu just ei valmista. Lööb see ju segamini juba heaks kiidetud Euroopa Parlamendi reformikava, mis puudutab otseselt ka Eestit. Täpsemalt pidi Eesti pärast Suurbritannia lahkumist saatma Euroopa Parlamenti senise kuue asemel seitse saadikut.    

Theresa May avaldas David Lidingtoni avaldust lootust, et parlament kiidab Brexiti lepingu heaks enne 2. juulit, kui Euroopa Parlamendi uus koosseis koguneb esimesele istungile. Sel juhul pääseks Suurbritannia oma saadikute sinna saatmisest.

Isegi May kaalub juba uut referendumit?

Theresa May on väliselt säilitanud optimismi ning kinnitab jätkuvalt, et suudab leida Tööerakonnaga mõistliku kompromissi. Samas väidab meedia, et avalikes esinemistes uut referendumit eitav peaminister on valitsuses niisugust võimalust siiski arutanud.  hääletussedelil oleks sel juhul kolm võimalust: lahkumine Euroopa Liidust ilma lepinguta, lahkumine Euroopa Liidust peaminister May esitatud lepinguga ja jäämine Euroopa Liitu.

BREXITI VASTU: Suurbritannia parlamendihoone juurde on püstitatud Brexitit mahategevad plakatid.Foto: Aadu Hiietamm

Tasub meenutada, et 23. juunil 2016 korraldatud rahvahääletusel soovis 51,9% brittidest Euroopa Liidust lahkuda ja 48,1% sinna jääda. Aprilli lõpul läbi viidud avaliku arvamuse küsitluse tulemused aga näitasid, et koguni 55% brittide arvates olnuks parem, kui kolme aasta tagust referendumit poleks üldse toimunud. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee