Juhtkiri

Juhtkiri | Viioli käekäik on eeskujuks uutele viioldajatele (10)

Ohtuleht.ee, 7. mai 2019, 18:23
Kultuurkapitalis töötamise ajal üle poole miljoni euro väärtuses toonaseid Eesti kroone kasiinosse viinud Avo Viioli juhtumit võib võtta kui õpikunäidet. Riigi seisukohalt on see juhtum muidugi halb, sest kohtu poolt tasumisele määratud poolest miljonist on riigil ligi kahekümne aasta jooksul õnnestunud kätte saada kõigest ühe protsendi jagu. 

Sõltumata sellest, kas riik on olnud oma nõudmistes laisk ja initsiatiivitu või on Viiol osutunud ületamatult kavalaks, kannatab riigi maine. Sest milleks siis mõista kohtuotsuseid, kui riik ei suuda tagada nende täitmist. Teistele võlgnikele võib Viioli juhtum olla heaks eeskujuks, kuidas raha tagasi tahtjate nõudmisi vältida. 

Ühelt poolt peab arvestama, et võlgnikule üle jõu käivate summade nõudmisel puudub tal igasugune motivatsioon tasumiseks, kui kogu ülejäänud elu jooksul teenitavast ja hilisemast pensionist ei jätku ligilähedaseltki nõuete rahuldamiseks, sest lisaks tuleb ka endal hing kuidagimoodi sees hoida. Teisalt annaks haletsusse laskumine signaali, et pitsitama peaks ainult pisisulisid ja suured saksad tuleks rahule jätta, kuna miljoneid pihta pannu neid niikuinii tagasi maksta ei suuda. Viioli puhul oleksid nõuded peagi aegunud, kulka üritab seda vältida eraisiku pankroti taotlemisega. 

Veel hullemaks läheb aga olukord siis, kui võlgu olijal võib olla pankrotist hoolimata küll muljetavaldav sissetulek, kuid temalt võlgade tasumist ootajad näevad raha endiselt nagu omaenese kõrvu nagu kirjutas ka Õhtuleht. Kui kõigi nende näidete puhul saab raha maksmist vältida hoolimata kohtuprotsessidest, pankrotimenetlustest või 14 000 euro suurusest kuusissetulekust, siis jääb kaks võimalust: kas kehv seadus ei kaitse võlausaldajaid või nõrk riik ei taga olemasolevate seaduste täitmist. Halvad variandid on mõlemad.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee